/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16388109t1h05f8.jpg)
Täna hommmikul tuli uudis, et meie seast on lahkunud kantrilaulja, laulukirjutaja ja näitleja Kris Kristofferson, kelle loodud laulude hulka kuulub muuhulgas ka legendaarseks armulauluks kujunenud «Help Me Make It Through the Night», mille eesti keeles on kuulsaks laulnud Ivo Linna ja ansambel Rock Hotel. Kris Kristofferson ise oli aga samuti eestlaste versiooni oma laulust kuulnud. Kuidas see juhtus?
Ivo Linna rääkis 2018. aastal Mart Juurele antud intervjuus, et talle teadaolevalt on Kris Kristofferson eestikeelset versiooni laulust «Help Me Make It Through the Night» ehk «Aita mööda saata öö» isegi kuulnud.
Selle taga, et see võimalikuks sai, seisab meie oma mees Ameerikas - Laur Joamets. Väidetavalt oli Joamets otsinud aastaid võimalust, et eestikeelset versiooni Kristoffersoni hitist loo autorile endale mängida, nii et Linna sõnul oli see üksvahe Joametsale olnud suisa omaette eesmärk Kristoffersoniga sel moel kokku sattuda, et lugu talle mängida.
Ivo Linna sõnul oli Joametsal see viimaks õnnestunud, kui mehed koos samasse autosse sõitma sattusid.
«Laur oli loo Kris Kristoffersonile ette mänginud, Kristofferson oli tükki aega mõelnud ja siis öelnud: «See on ju nagu mingi hümn teil seal»,» kirjeldas Ivo Linna olukorda Joametsa ja Kristoffersoni vahel.
2020. aastal kirjeldas trummar Jaak Ahelik Rock FM-is, kuidas kuulsa laulu eestikeelne versioon üldse valmis. Ivo Linna olevat tahtnud juba ammu teha «Help Me Make It Through The Night» loost eestikeelset versiooni, nii et Ivo Linna oli läinud Heldur Karmo jutule ja öelnud, et tal on loost vaja eestikeelset versiooni juba järgmiseks hommikuks.
«Toona oli tavaline, et raadiost kuuldud välismaised pop-hitid jõudsid eesti keelse ühepäevase vahega, nii et Iff läks Heldur Karmo juurde ja ütleski, et tal on teksti vaja homseks hommikuks,» kirjeldas Ahelik.
«Karmo vastas Iffile, et tal ei ole hetkel mitte ühtegi mõtet. Kuid lugu on, et öösel oli saabunud Karmo juurde naisterahvas nimega Aita ja hommikuks oli laulutekst valmis,» naljatles Ahelik.
:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16388098t1hb038.jpg)
Legendaarseks armulauluks kujunenud «Help Me Make It Through the Night» valmis juba 1969. aastal ning ilmus Kris Kristofferson 1970. aasta albumil «Kristofferson». Seda kaverdas 1970. aastal Sammi Smith, kuid sellest ajast alates on sellele oma näo ja hääle andnud ka paljud teised artistid alates Tammy Wynette'ist ja Johnny Cash'ist kuni Elvis Presley ja Joan Baezini.
Kristofferson on ise öelnud, et sai loo jaoks inspiratsioon intervjuust Frank Sinatraga, mida ta luges ajakirjast Esquire Magazine. Kui Frank Sinatralt küsiti, millesse ta usub, oli Sinatra vastanud: «Alkohol, naised või Piibel... mis iganes aitab öö üle elada.»
Kris Kristofferson kirjutas ja komponeeris laulu viibides koos Dottie Westi ja tema abikaasa Billiga nende kodus. Kui ta Dottie Westile laulu pakkus, väitis lauljatar algselt, et see on tema jaoks liiga sugestiivne, nii et ta parema meelega ei laulaks seda.
West mõtles siiski ümber, nii et «Help Me Make It Through the Night» jõudis ka tema 1971. aasta albumile, ent selleks ajaks olid mitmed teised juba loost oma versiooni salvestanud, välja andnud ja edukaks saanud, nii et Westile jäid justkui tühjad pihud.
Hiljem on Dottie West intervjuus tunnistanud, et «Help Me Make It Through the Night» salvestamata jätmine siis, kui Kristofferson seda talle esmakordselt pakkus, on üks tema suurimaid kahetsusi.
Mõnes mõttes oli Westil aga õigus, sest üsnagi sensuaalne laul on hiljem põhjustanud omajagu kära, sealhulgas Eestis, ehkki mitmeid loo versioone pole kunagi raadiojaamade poolt tsensuuritud.
Samas intervjuus, kus tuli juttu Laur Joametsa ja Kris Kristoffersoni omavahelisest kohtumisest, rääkis Ivo Linna ka sellest, et laulu «Aita mööda saata öö» ei tahetud algselt üldse raadios mängida. Üheks põhjuseks toodi just see, et see oli liiga sensuaalne ja ei ühtinud toonaste noorte maailmapildi ja tööeetikaga.
«Me viisime loo Tõnis Erilaiule, kes tegi toona saadet «Soovid, soovid, soovid», sest me uskusime, et sellest tuleb uus tohutu hitt. Tuli ka. Aga siis selgus, et raadiojumalatele see lugu ei sobinud. Ma ei tea, mis mõtteid nad selle loo ridade vahelt lugesid, aga mõte oli, et nõukogude noortele see lugu ei sobi, sest nõukogude noor teeb oma tehasetunnid ära, läheb koju, sööb kere täis, vaatab uudistesaate «Vremja» ära ja läheb magama ega konda öösel ringi,» muheles Linna.
Üldiselt peetakse Kristoffersoni lugu aga üdini romantiliseks, millest iganes see ka ei räägi, sest paljude sõnul tabab see ideaalselt armastuse ja teineteisele andumise sürreaalset tunnet. See, et kuulaja laulu vältel mõistab, et lugu räägib suure tõenäosusega üheöösuhtest, annab loo sensuaalsusele ja elujaatavusele vaid juurde.