Jonas Hassen Khemiri näidendist leiab hulganisti mõtteainet, kuigi VAT Teatri lavastus jätab vaataja meeled külmaks.
Khemiri taandab inimese arvuks, korrutab ja jagab, võtab ruutjuuri, determinante, võrratusi ja seab teda tundmatuna võrrandisüsteemidesse. Saali astuvat publikut ootab kiretu ükskõiksus. Sellest punktist ilmselt algavadki ilmselt ka lavastuse probleemid, sest kuigi näiliselt pole numbreil hinge, siis poeesiata matemaatikat mõista pole võimalik.