Purga lubab võtta järgmistel eelarveläbirääkimisel palgaküsimuse üles

Heidy Purga Foto: Madis Veltman

Kultuuriminister Heidy Purga (RE) lubas esmaspäeval, et võtab järgmistel eelarveläbirääkimisel kultuuritöötajate palgaküsimuse kindlasti üles.

«Kultuuri rahastamine on praegu teravalt päevakorral. On tervitatav, et teiste vältimatute vajaduste vahel, olgu need kaitsevaldkond või tervishoid, ei ole kultuur jäänud märkamatuks. Küsimused on üleval ning nõuavad selgeid vastuseid. Sestap on avalikku arutelu jälgides tähtis täpsustada mõningaid seisukohti, mis puudutavad nii kultuuritöötajate palku, kultuuri rahastamise perspektiive, aga ka kitsamalt etenduskunstide valdkonna rahastamise asjaolusid,» rääkis ta.

«Alustades viimasest, siis kindlasti ei vasta tõele meedias kajastust leidnud arusaam, et riik on langetanud ambitsiooni ja toonud teatrikülastuste riikliku sihttaseme kuidagi salamisi ja laiema diskussioonita 1,3 miljoni inimese pealt 900 000 peale. See ei ole nii. 1,3 miljonit teatrikülastust on üksnes laiemat kajastust leidnud statistiline tõsiasi, mitte riigi kultuuripoliitiline eesmärk. 900 000 teatrikülastust on aastaid kehtinud strateegiline eesmärk, sihttase, mida ei ole muudetud,» lisas ta.

1,3 miljonit teatrikülastust peegeldab meie praegust tegelikkust. Sellesse arvu on statistiliselt kaasatud kõik, mis teatrivaldkonnas toimub: väiksemad ja suuremad lavastused, mistahes omandivormis tegutsevate organisatsioonide välja toodud lavastused, näiteks suveprojektid, kaasa arvatud eriti mahukad teatriprojektid, mis võivad tekitada märgatavaid ühekordseid hüppeid ülespoole.

Seega, 1,3 miljonit teatrikülastust ei saa olla indikaator, mille järgi me korrigeeriksime teatrikülastajate sihttaset, kuna selle muutumise põhjused võivad olla väga erinevad. Samamoodi ei saa kultuuriministeerium seada eesmärgiks sihttaseme prognoosimatut tõusu, sest aastatega välja kujunenud optimum on umbes miljon teatrikülastust. Riigile on poliitikat kujundades olulised hoopis muud näitajad, olgu need kultuuri regionaalne kättesaadavus, ligipääsetavus, pakutava kvaliteet, mitmekesisus.

Teatrirahva pöördumises viidatakse munitsipaal- ja eraõiguslike etendusasutuste tegevustoetuste taotlusvooru kärpele. Vooru kärbiti 10 protsenti ehk tasemeni, mis on võrreldav 2023. aastaga. Kolmeaastaste toetuste kärpest kõrvalejätmine on seotud ekspertide varasema otsusega, mida mul ministrina ei ole põhjust kahtluse alla seada.

«Niisamuti tähtis on varasemate otsuste järjepidevus, sest ka kõnealusesse valikusse kuuluvad etendusasutused on oma plaanid teinud. Jah, vooru kärbe 10 protsenti on suurem kui teistel valdkondadel, kuid samas on just selle vooru rahaline maht tõusnud kõige enam – paar aastat tagasi 27 protsenti,» ütles Purga.

Tuleb silmas pidada ka seda, et kultuuriministeerium ei ole ainus organisatsioonide ja loomingulise tegevuse rahastamise allikas. Üks olulisimaid meie kultuuri toetajaid on kultuurkapital. Valitsus otsustas praegusel keerulisel ajal Eesti kultuuriloojate jaoks muuta hasartmängumaksu seadust. Selle muutusega vähendatakse kultuurkapitalile suunatud hasartmängumaksust kultuuriehitiste otstarbeks eraldatav osa 60,6 protsendilt 52-le, et tugevdada kultuurkapitali sihtkapitalide ning maakondades kultuuri ja spordi toetuse võimalusi.

«See muudatus toob lähiaastatel just sisutegevusse juurde miljoneid eurosid. Maksulaekumisest lisanduvad vahendid kultuurkapitali eelarvesse annavad võimaluse seda ka tegelikus toetuste jagamise protsessis arvestada. Otsuseid teevad sihtkapitalide nõukogud – valdkonna eksperdid, kellel on parim teadmine vajadustest ja suundumustest ühes või teises valdkonnas. Öeldu ei tähenda, et kultuuriministeerium ennast vastutusest lahti haagiks. Sugugi mitte. Me jätkame diskussioone valdkondadega, et rahastamise alused oleksid läbipaistvad ja kõigile osalistele ühtselt arusaadavad,» rääkis ta.

Purga sõnul ei vasta tõele avalikkuses korduvalt kõlanud väide, et ka majanduskasvu aastatel ei ole kultuuritöötajate palgad tõusnud. Ainuüksi aastatel 2015–2019 tõusis kõrgharidusega kultuuritöötaja riiklikult kokku lepitud miinimumtöötasu 78 protsenti algselt 731 euro pealt.

Praegu on kehtiv miinimum 1600 eurot, keskmine kogupalk 2054 eurot. Lisaks sellele, palgamaksja ei ole siiski kultuuriministeerium, vaid konkreetsete asutuste juhid. Sestap oleks mõistlik, et juhtide otsustusõigus suureneks ning arvestuse alguseks ei oleks edaspidi ainult miinimum, vaid ka palgakomponent, mida kasutades on võimalik märksa paindlikumalt oma töötajate palganumbreid kujundada. Palgad ei ole ka külmutatud, nagu on sedastatud. Külmutatud on riigiga seotud asutuste kärpeprotsent, mitte palgad. Kinnitan taas, et järgmistel eelarveläbirääkimisel on palgaküsimus kindlasti päevakorral, nii alampalga tõus kui ka palgakomponent.

«Arutelu kultuuri rahastamise üle on üle hulga aastate kõige aktiivsem. See on tervitatav. Ainult avaliku arutelu kaudu on võimalik jõuda «kiriku ehitamiseni keset küla», sest eelarveolukord on pingeline ja jääb selleks lähiaastatel. Samas kutsun üles hoidma selles olulises arutelus faktitäpsust, mis on niisama oluline nagu vaieldamatu demokraatlik õigus oma meelsuse väljendamiseks,» rääkis Purga