Suri meie suur keelemees

Keeleteadlane Mati Erelt 12.3.1941 – 12.10.2024. Foto: Birgit Püve / Tartu Ülikooli muuseum

In Memoriam Mati Erelt 12.3.1941 – 12.10.2024

12. oktoobril lahkus meie hulgast Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt – keeleteadlane, õpetaja, mõjutaja.

Mati Ereltit võib pidada viimase poolsajandi teenekaimaks eesti keele grammatilise ehituse uurijaks ja uurimise eestvedajaks. Suuresti tänu temale on meil olemas kapitaalsed ja ajakohased ülevaateteosed: kaheköiteline «Eesti keele grammatika» (1993, 1995), «Eesti keele süntaks» (2017), «Eesti grammatika» (2023), «Estonian language» (2003, 2007), mille kõigi juures tal on olnud oluline roll nii toimetajana kui ühe peamise autorina.

Erelti väsimatut koostöist tegutsemist keeleteadmiste süstematiseerimisel ja edasiandmisel jäävad meenutama ka «Eesti keele käsiraamat» (uusim trükk 2020) jm keelekäsiraamatud, samuti keeleteaduse terminisõnastikud. Nende raamatute baasiks on pidev uurimistöö – kokku on Erelt avaldanud ligi 200 teaduspublikatsiooni.

Erelti teadustöö sai alguse ülikooliõpingute ajal. 1960. aastatel tegutses Tartu Ülikoolis generatiivse grammatika grupp – Huno Rätsepa ümber koondunud, suuresti õhinapõhine töörühm, mis tõi meie keeleuurimisse rahvusvahelised teadussuundumused. Erelt liitus GGGga, tema uurimisvaldkonnaks sai eesti keele süntaks, mille alalt ta kaitses nii kandidaadi- kui doktoritöö. Aastatel 1969–1991 töötas Erelt Keele ja Kirjanduse Instituudis. Tema juhtimisel valmis «Eesti keele grammatika», mis pälvis Eesti Vabariigi teaduspreemia.

1991 kutsuti Erelt Helsingi ülikooli külalisprofessoriks. Sealne rikastav kogemus ja infoküllus kallutasid ta uurimishuvi keelte võrdlemise ja keeletüpoloogia suunas. 1995 sai Ereltist Tartu Ülikooli eesti keele professor. Olid keerukad ajad, kus ta uurija- ja eestvedajavaim ning majanduslik mõtlemine uute väljakutsetega edukalt toime tulid. Tema juhtimisel tehti mitmeid uuendusi ja algatati uusi uurimissuundi. Eesti keeleteadus hakkas järjest enam seostuma rahvusvahelise keeleteadusega.

Erelti eestvedamisel sai alguse osalemine Euroopa lingvistikakonverentsidel. Samas oli siia saabunud globaliseerumise taustal vaja kaitsta ja edendada eesti teaduskeelt. Erelt saavutas eesti keele väljendusoskuse kursuse sisseviimise kogu ülikooli õppekavadesse, tegutses teaduskorralduses ja keelepoliitikas. Ta oli Eesti keelenõukogu asutajaliige ja kuulus paljudesse olulistesse komisjonidesse, sealhulgas teaduskompetentsi nõukogusse, riiklike teaduspreemiate komisjoni, F.J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni ja riiklike programmide nõukogudesse. Keelenõukogu liikmena panustas ta eesti keele arengukavade koostamisse.

Väga oluline oli Erelti tegevus Emakeele Seltsis esimehena (1997–2006) ja aastaraamatu peatoimetajana (1999–2021). Tänu temale sai selts üleminekuaja peataolekust ja majandusraskustest üle, assotsieerus Eesti Teaduste Akadeemiaga, sai haridus- ja teadusministeeriumi koostööpartneriks. Kujunesid uued tegevussuunad, asutati populaarne keeleajakiri Oma Keel, aastaraamat hakkas regulaarselt ilmuma ja kujunes kõrgetasemeliseks teadusväljaandeks. Emakeele Selts valis Erelti 2011. aastal oma auliikmeks.

Mati Erelti tööd on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgi, F.J. Wiedemanni keeleauhinna, Tartu Ülikooli suure medali ja Eesti Teaduste Akadeemia medaliga.

Jääme mälestama innustavat, tarka ja sõbralikku kolleegi.

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Emakeele Selts
Eesti Keele Instituut

Mati Erelti ärasaatmine toimub Tartu Ülikooli aulas 20. oktoobril kell 12.

Perekonna soovil palutakse lilli ja pärgi mitte tuua, soovi korral võib teha annetuse Wiedemanni fondile: http://www.erkf.ee/annetajale (selgitusse lisada allfond: Wiedemanni fond).