Kolm eesti naist Siberis: sellest filmist on raske kirjutada!

2012. aasta kevadel läksin koos folkloristide Anu Korbi ja Andreas Kalkuniga Siberisse. Nemad läksid Krasnojarski krai Partisanskii rajooni seto väljarändajate asutatud Haida külla pärimust koguma. Mina nendest ja nende abil Haida küla inimestest filmi tegema.

Oli aprilli lõpp – mai algus. Kogu Venemaa valmistus suurejooneliselt tähistama 9. mai Võidupüha. Haida inimesed valmistusid samuti. See andis mu filmile selgroo. Eva ütles, et tahab ka Siberi setodest filmi teha. Mul oli hea meel – kaks filmi ikka parem kui üks.

Minu film sai valmis sama aasta lõpuks. Näitasin seda enne lõplikku valmimist Anule ja Andreasele. Nemad palusid mul filmi ette lisada järgmise teksti: Film kajastab selle autori nägemust. Anu Korb ja Andreas Kalkun ei nõustu viisiga, kuidas filmis on kajastatud Haida küla inimesi ja olusid. 

Eks vist nende mure oli selles, et filmis sattusid Haida inimesed viina ja samakat võtma. Mina oleksin siis pidanud nii filmima, et pitsitõstmist näha ei ole või – filmi kokku panema nendest lõikudest, kus viina ei võetud. Aga viina võeti ja pakuti kogu aeg ja film oleks tegemata jäänud, kui ma materjali viinaviskamisest välja oleksin selekteerinud.