REIN VEIDEMANN Kuidas lahendada Mihkelsoni mõistatused?

2008. aastal pälvis Ene Mihkelson «Katkuhaua» eest kultuurkapitali proosaauhinna, mis anti kätte Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.
2008. aastal pälvis Ene Mihkelson «Katkuhaua» eest kultuurkapitali proosaauhinna, mis anti kätte Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Foto: Peeter Langovits

Esmaspäeval, 21. oktoobril täitub 80 aastat eesti omanäolisima kirjaniku sünnist.

Luuletaja, prosaist, kirjandusloolane ja kriitik Ene Mihkelson on eesti südametunnistuse kirjanik. Aga selle äratundmise loodimisega on kaasas käinud mõistatamine, mistõttu osasaamine Mihkelsoni loomingust nõuab lugejalt süvenemist. Kirjanikule on täielikult vastunäidustatud elu lihtsustamine, libisemine inimsuhete pealispinnal. Juurdlus, sisekaemus ning selle kaudu püüdlemine arusaamise ja hingelise puhastuseni – see on teinud Mihkelsonist ühe omanäolisima autori eesti kirjandusloos, tõstnud ta klassikuks.

Seletada ja mõista

Kui 1985. aastal ilmus Mihkelsoni romaan «Korter» ning aasta hiljem artiklikogumik «Kirjanduse seletusi», siis panin nende ühise arvustuse pealkirjaks «Ene Mihkelsoni seletused ja mõistatus». Sest loomismeetodilt ongi Ene Mihkelson hermeneutik selle algupärases tähenduses, nii nagu see kajastub Aristotelese teoses «Peri hermeneias». Sõna hermeneia tähistab ütlust, milles hinges mõeldu läheb üle välisesse vormi, näiteks häälde ja tähekujusse.

Tagasi üles