KUNST JA POPP ⟩ Auasi, kui keegi sult idee varastab

Mees vaatab tõtt Barbara Krugeri teosega «Untitled (God sends the meat and the Devil cooks)» 2015. aasta Milano Expol. Foto: Stefano Rellandini/Reuters /scanpix

Kilekottidest ja riidest kandekottidest olen siin rubriigis juba kirjutanud. Käes on paberkoti aeg. Võrratul briti drum n’ bass'i artistil Roni Sizel oli 1990ndatel lugu pealkirjaga «Brown Paper Bag» ja sellel oli sama võrratu video, mis oli filmitud New Yorgis.

Meie tänasel kangelasel Barbara Krugeril pole Roni Size’i paberkotiga muidugi mingisugust asja. PoCos näeme paberkotti, millel omakorda näeme trükki Barbara Krugeri teosest «Untitled (I shop therefore I am)» (1990). «Ostlen, järelikult olen» on parafraas prantsuse filosoofi René Descartes'i põhjapanevast maksiimist «mõtlen, järelikult olen».

Kiri on disainitud Krugerile omases futura bold fondis. Asub teos, mis on ühtlasi tarbeese, PoCo selles sektoris, kus näiteks saksa ökokriitilise prügikunstniku HA Schulti asjad. Sektoris, mis suhestub prügiga. Prügi definitsioon: asjad, mida tahad unustada, aga ei saa. Kruger on nii efektne, et ega ta lasegi unustada.