Põneva saatusega naiskunstnik Julie Hagen-Schwarz on jõudnud näitusesaalidesse, näitelavale ning kirjandusse peategelasena äsja ilmunud ajaloolises romaanis «Värvide sosinad». Kuid tema elu ja looming alles ootavad taasavastamist.

Eesti kunstiajaloo dominantse figuuri Johann Köleri 200. sünniaastapäevaks valmistumine käib täie hooga. 2026. aasta naistepäev saab ilmselt olema riikliku tähtsusega püha, mil Köleri reprosid – kalendreid – suveniire võib leida igalt nurgalt. Kahjuks ootavad märksa väiksemad lillesülemid Köleri kaasaegset, Eesti esimest naiskunstnikku Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, kelle 200. sünniaastapäev on 27. oktoobril.

Eestist pärit naisi, kes pintslit või pliiatsit valdasid, oli küll ennegi, kuid Julie oli esimene süstemaatilist kunstiharidust saanud siitmailt pärit naine, kes jõudis akadeemiku tiitlini juba 33-aastaselt – neli aastat varem kui Köler. 19. sajandi keskel ületas Julie kuulsus Euroopas ja Eestiski Johanni oma. Kuna Köler keeldus esinemast näitustel koos baltisakslastega, oli tema looming Eestis pea tundmatu kuni 1870. aastateni. Julie ja Johann olid küll eakaaslased, kuid saatuse tahtel oli nende vahel jäik seisuslik kuristik – ja mitte ainult.