Mäletamise mudel ja taeva valgus: Tõnis Saadoja avab uue näituse

Kunstnik Tõnis Saadoja (vasakul) ja kunstiteadlane Eero Epner (paremal). Foto: Tiiu Saadoja

Neljapäeval, 31. oktoobril kell 19 avab kunstnik Tõnis Saadoja Tütar galeriis kahest maaliseeriast koosneva näituse «Siis».

Tõnis Saadoja näitus koosneb kahest maalisarjast, mille eelmised osad on olnud nähtaval juba tema mullustes näituseprojektides «Maastik kulgeb läbi maja» (koos Paul Kuimeti ja Eero Epneriga Tartu Kunstimuuseumis) ning «Kõrgus merepinnast» (Kumus). Seeria «Mäletamise mudel» maalid kujutavad «karpi püütud» linnavaateid.

Neist mõnda pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. See on «valgushetkede arhiiv», mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.

Tõnis Saadoja, «Mäletamise mudel» III, II, I, 2023, õli lõuendil. Foto: Paul Kuimet

Teine sari koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil. Esimesest sarjast erinevalt on siin aega koheldud hoopis teisiti, võib-olla isegi «eba-saadojalikult»: enamasti üheainsa, vahel paari seansiga. «Siis» asub nende maalide puhul ühemõttelisemalt maali sees, nad on selgemini jäljed maalimise enda ajast, nagu foto on jälg pildistamise hetkest, nende «siis» on üsna «nüüd-i» käeulatuses. Kui «Mäletamise mudel» on subjektiivse mälu üksteisele järgnevatest pinnakihtidest läbi sügavusse langemine, siis taevaetüüdid on objektiivsemad, «siis» on neis sees korraga nii füüsilisemas kui ka intellektuaalsemas mõttes.

Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul võib üldistavamalt öelda, et Saadoja on leidnud uue nurga, et läbi mängida oma loomingu püsivaid motiive: nostalgiline meelestatus, tähelepanu valguse kujutamise suhtes, «tähendusetute» detailide taga metafüüsilise tähenduslikkuse otsimine, linnaruumi «elementaarosakesed», erinevate representatsiooniviiside (foto, eri maalitehnikad) suhestamine, maalimise kui protsessi väärtustamine; ja mäletamine, nii tajupsühholoogilisel kui ka tehnilisel tasandil.

Tõnis Saadoja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalieriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Tõnis Saadoja viibis 2019. aastal WIELSi kaasaegse kunsti keskuse residentuuris. Ta oli üks kunstnikupalga saajaid aastatel 2017–2020.