Ärge unustage valssi Avastati Chopini ligi 200 aastat kadunud olnud heliteos

Copy
Poola helilooja Frédéric Chopini, keda peetakse üheks romantistliku muusika silmapaistvamaks esindajaks maailmas, teos avastati peaaegu 200 aastat pärast selle kirjutamist.
Poola helilooja Frédéric Chopini, keda peetakse üheks romantistliku muusika silmapaistvamaks esindajaks maailmas, teos avastati peaaegu 200 aastat pärast selle kirjutamist. Foto: AKG-images/Scanpix/Repro

Avastati valss, mille loojaks on tõenäoliselt Poola helilooja Frédéric Chopin, keda peetakse üheks romantistliku muusika silmapaistvamaks esindajaks maailmas. Arvatakse, et seni tundmata Chopini valss kirjutati ligikaudu 200 aastat tagasi, vahendab BBC. 

Tundmatu valss leiti New Yorgis Morgani raamatukogu ja muuseumi varahoidlast. Haruldase käsikirja, mis pärineb 1830.–1835. aastast, avastas kuraator Robinson McClellan, kui ta kataloogis uusi kogusid.

«Ma mõtlesin: «Mis siin toimub? Mis see võiks olla?»,» ütles McClellan väljaandele New York Times. 

McClellan, kes on ka ise helilooja, tegi käsikirjast foto ja mängis seda kodus digiklaveril. Kuna kuraatoril oli kahtlus, kas tegemist võib tõesti olla Chopiniga, kuna teos oli Chopini kohta ebatavaliselt plahvatuslik, saatis ta foto Pennsylvania ülikooli juhtivale Chopini teadlasele Jeffrey Kallbergile.

Ehkki teos ei ole Chopini allkirjaga, sisaldab see heliloojale iseloomulikku bassivõtit, mis annab alust arvata, et tegemist on Chopini käsikirjaga. 

Pärast käsikirja paberi ja tindi testimist, selle käekirja ja muusikastiili analüüsimist ning välisekspertidega konsulteerimist on jõutud olulise järelduseni: teos on tõenäoliselt Frédéric Chopini tundmatu valss, esimene selline avastus enam kui poole sajandi jooksul.

Ehkki näib, et leid on autentne, on siiski teatavad kahtlused, sest ajaloost on teada, et paljud erakordsed leiud on osutunud võltsinguteks. Samas on viimastel aastatel tehtud mitmeid märkimisväärseid avastusi, sealhulgas Saksamaal Leipzigis asuva raamatukogu leitud 12-minutilise Mozarti keelpillitrio koopia.

Chopin, kes kirjutas peamiselt klaverile, suri 39-aastaselt Prantsusmaal. Hispaania teadlased usuvad, et teda tabasid tema suhteliselt lühikese elu jooksul hallutsinatsioonid ja tal oli tõenäoliselt epilepsia. 1849. aastal surnud Chopini teosed on erakordselt haruldased, sest ehkki ta on tohutult armastatud, ei olnud ta oma eluajal just üleliia viljakas, kirjutades umbes 250 teost, pea kõik sooloklaverile.

Leitud käsikirjal, mis väidetavalt pärineb 1830.–1835. aastast, mil Chopin oli 20. eluaastate alguses, on mitmeid eripärasid. Kuigi teos arvatakse olevat täielik, on see lühem kui teised Chopini valsid – ainult 48 takti pikk koos kordusega ehk umbes 80 sekundit. A-moll võtmes teosel on alguses ebatavalised dünaamilised märgid, sealhulgas kolmekordne forte, mis tähistab maksimaalset helitugevust. Teadlased on siiski pigem kindlad, et valss on autentne, osutades mitmetele Chopini tunnustele.

Valsil on ka väikseid rütmi- ja noodivigu, kuid McClellani sõnul on üsna kindel, et selle taga on Chopin.

«Me oleme täiesti kindlad, et see on kirjutatud Chopini käega, kuid me pole sajaprotsendiliselt kindlad, et see on tema loodud valss,» ütles McClellan BBC Newshourile.

Siiski nendib kuraator, et see kõlab nagu Chopin. «Mina ise tunnen end umbes 98 protsenti kindlalt, samamoodi paljud teised inimesed, kes on seda kuulnud, sest see kõlab nagu Chopin.»

Ta jätkas: «Seal on küll palju ebatüüpilisi aspekte ning selline tormiline avamäng on Chopini puhul pisut üllatav, kuid mitte täiesti võõras. Kuid see on see meloodia, millest on tunda Chopini kvaliteeti.»

Tagasi üles