PILTUUDIS ⟩ Estonia laval näeb imepilli

Hübriid vajab häälestamist ja turnimist. Vaskul katsetab masina näitleja Mait Malmsten, kes konstert-lavastuses Hasso Krulli teksti esitab. Foto: ERSO

1. novembril kell 19 on Estonia kontserdisaali laval võimalik näha ligi 360kg kaaluvat skulpturaalset hübriidinstrumenti, mida mängivad Ensemble Musikfabrik (Saksamaa) liikmed.

Instrumendi idee autoriks on helilooja Monika Mattiesen ja seda aitasid teostada installatsioonikunstnikud Raul Keller, Leopold Inkapööl ja Sten Saarits. Installatiivset hübriidinstrumenti saab kuulda Monika Mattieseni uudisteose «Ariadne aus Neanderthal» ettekandel. Teose tekst on seitsmes keeles ning pärineb Hasso Krulli sulest. Kontserdil esitab seda näitleja Mait Malmsten. Ettekandel on tähtis roll ka Tammo Sumeral, kes reguleerib instrumendi elektroonikat.

Imelise muusikamasina autorid: keskel helilooja Monika Mattiesen, vasakul Lepold Inkapööl, paremal Raul Keller Foto: ERSO

«Ariadne aus Neanderthali» näol on tegemist Mattieseni ja Krulli kolmanda koostööprojektiga muusikateatri valdkonnas. 2006 aastal esietendus multimeediaooper «DMeeter», 2009. aastal selle järg «Loomise mõnu». Näitleja Mait Malmsten on olnud keskses rollis ka kahes eelnevas projektis. „Ariadne aus Neanderthal“ paneb kaugest ajaloost tulevikumütoloogia suunas liikunud triloogiale punkti.

Helilooja Monika Mattieseni sõnul on skulpturaalne hübriidinstrument «Ariadne aus Neanderthali» keskmes nii muusikaliselt kui ka visuaalselt . «Instrumendi prototüübiks on kangasteljed, millele viitab muuhulgas pianisti mänguviis, kes liigutab oma klaviatuuri nagu kangasteljel kuduja,» sõnas Mattiesen. «Instrumendi ehitusprotsessi juhendas algusest peale installatsioonikunstnik Raul Keller, tema loodud tagasisidesüsteem võimaldab avastada hübriidinstrumendi fundamentaalset heli, mis muudetakse ettekande käigus muusikaliseks materjaliks,» kirjeldas Mattiesen pilli funktsiooni.

Samal kontserdil tuleb ettekandele eesti helilooja Elis Halliku esimene sümfoonia «Phos», mis viitab nii füüsilise kui ka metafoorilise valguse olemusele. Teos kannab endas sügavat sõnumit ja tõlgendab hingedeaja teemat läbi valguse ja helide. Kontserdi avab austraalia helilooja Catherine Millikeni teos «Ediacaran Fields», mille esituses on ka publikul võimalik soovi korral kaasa lüüa. Selleks jagatakse soovijatele kätte pisikesed kivid, mida dirigent Clement Poweri juhatusel omavahel kokku lüüakse.