Estonia juurdeehitus? Meil on tegelikult uus ja avar ooperimaja juba olemas!

Vaade Linnahalli lavalt saali. Foto: Mihkel Maripuu

• Eestlased on üldiselt suure kondiga, külluslikust toidust kergelt ülekaalulised...
• Usun, et meil leidub arhitekte, kes suudavad Linnahallist kujundada suursuguse ooperimaja.
• Aga vana teatrimaja? Las ta jääb edasi kultuuri teenima!

Tallinna Ülikooli psühholoogiaõppejõud Avo-Rein Tereping leiab, et vana Estonia külge uue õmblemise asemel tuleks kasutusele võtta hoopis Linnahall. 

Olen Estonia teatri etendusi vaadanud lugemata arv kordi, viimati mõned päevad tagasi, kuid käinud ka mitmes Euroopa ooperimajas, endistel aegadel ka Moskva Suures teatris. Otseülekande vahendusel olen näinud Metropolitan Opera saali ja lavatagust. Niisugust kitsikust, nagu peavad taluma Estonia võrratu ooperi- ja balletitrupp, kogu lavatagune abivägi ja kõik teised, kes selles majas töötavad, ei ole ma märganud ei Riias, Helsingis, Viinis, Varssavis, Kopenhaagenis ega teisteski teatrites.

Publik aplodeerimas ooperi «Jevgeni Onegin» lõpus. Metropolitan Opera lavastuses laulis ka Ain Anger. Foto: Tiina Ristimets

Kuid mitte ainult teatritegijad ise. Eestlased on üldiselt suure kondiga, külluslikust toidust kergelt ülekaalulised, ja kui juhtud istuma parteris rea keskel ning teine kell on kõlanud, siis oma kohtadel juba istet võtnud vaatajatest möödapääsemine on üsna vaevaline. Vastastikused puudutused, nügimised ja vabandused ehk tugevdavad ühtsustunnet, kuid tülikas on ikkagi. Publik, kes tavaliselt täidab Estonia teatrisaali parterist kuni teise rõdu viimase reani, vajaksid rohkem ruumi.

Miks ei võiks Estonia uus ooperimaja tulla Linnahalli kohale, kui muinsuskaitsealased nõuded ei luba seda teha vana maja juurdeehitisena? Mäletan, et kirjutasin sellest üle 20 aasta tagasi. Uuele ooperimajale ongi peetud sobivaks mereäärset kohta. Praegu on ümberringi veel ka ruumi jalutamiseks ja autode parkimiseks enne, kui väärtuslikku krunti ihaldavad kinnisvaraarendajad selle ala kalleid merevaatega kortermaju täis tipivad.

Linnahalli saali praegune arhitektuuriline lahendus on vaataja jaoks ideaalne – amfiteater, kus kõigilt kohtadelt on laval toimuv ideaalselt nähtav, eespool istujate pead ei sega vaadet. Saali põhiplaan võiks jääda endiseks, ülejäänu tuleb juurde teha. Usun, et meil leidub arhitekte, kes suudavad omal ajal rahvusvahelise arhitektuuripreemia saanud Linnahallist kujundada suursuguse ooperimaja. Niisuguse, mis väärib nii meie maailmatasemel ooperisoliste ja balletitantsijaid, kui ka on mugav vaatajatele. Siis saaks ka suurt kooseisu nõudvaid etendusi mängida nii võimsalt, nagu autorid neid omal ajal nägid, ja Wagneri oopereid või balleti maailmaklassikat ei tuleks kohandada pisikesele lavale sobivaks.

Liisi Koikson, Marko Matvere ja Erki Pehk muusikali «Georg» esietendusel 2005. aastal. Foto: Peeter Langovits

Linnahallis etendati vähemalt 10 aastat väsimatu Anne Veesaare taganttõukamisel järjepanu muusikale. Üks viimaseid neist oli 2005. aastal lavale tulnud «Georg». Seda vaataks veel! Ja need muusikalid kõlasid seal suurepäraselt!

Linnahall asub ülimalt sobivas kohas kesklinnast viieteistminutilise jalutuskäigu kaugusel, Estonia teatrist jalgsi minnes 1,5 kilomeetrit. On pakutud teisigi kohti, näiteks Tallinnas Kopli poolsaarel asuvat Bekkeri sadamat, kuhu on kõndides 6,4 kilomeetrit ehk umbes poolteist tundi vantsimist. Vaevalt et keegi viitsib sellist teekonda ette võtta. Kunagine rahvusooperi direktor Aivar Mäe pakkus ühe variandina just Linnahalli uueks ooperiteatriks. Ehk oleks asukohavalik juba otsustatudki, kui usinad tühistajad ei oleks viinud lõpuks täielikult õigeks mõistetud Aivar Mäe tagasiastumiseni?

Jah, Linnahalli praegusel saalil puudub hea loomulik akustika. Kuid see on omane kõigile suurtele saalidele. Et tagada vaatajatele kõigil istekohtadel hea heli, ei saa ilma elektrilise akustikasüsteemita hakkama ükski üle 1000 istekohaga kontserdipaik maailmas, ka meile lähim briljantne kontserdipaik Musiikkitalo Helsingis ega maailmakuulus Carnegie Hall. Meie Solarise keskuses asuval saalil on samuti elektriliselt toetatud akustika.

Jääb veel küsimus – mida teha vana teatrimajaga? Ei muud, kui jätta ta endiselt kultuuri teenima. Nõnda on tehtud mujalgi maailmas. Näiteks üks maailma moodsamaid – Kopenhaageni ooperimaja ehitati 2005. aastal vanast hoopis eemale, mere äärde. Sama tehti ka Oslos. Kuid ega's need vanad ajaloolised ooperimajad tühjaks ei jäänud! Neis kõlab praegugi muusika.

Publik aplodeerib püsti seistes Kopenhaageni uue ooperimaja avamisel. Foto: Jens N

Rahvusooper Estonia etendused lähevad enamasti täissaalidele, vaatamata üsna soolastele piletihindadele. Mis parata, kõik läheb kallimaks! Kui teater teeks etendusi kahes kohas, jätkuks publikut mõlemale. Lähim näide on Tartu Vanemuine oma kahe majaga. Kas siis Tallinnas on teatripublikut vähem kui Tartus? Lisaks Soome turistid, kes praegugi moodustavad olulise osa Estonia külastajatest. Ja uude asukohta oleks sadamast viie minuti tee!

Linnahall võiks pärast kapitaalset uuendamist ja ümberehitamist teenindada Eesti kultuuri nagu varemgi. Seda enam, et teatri põhiosa – vaatesaal – on suures osas valmis. Vaatamata tollaste parteibosside antud nõukoguliku sisuga nimetusele, mida keel tõrgub ütlemast, oli Linnahall enamiku oma eksistentsist kultuuri teenistuses.