Kas Koolitants jääb tõesti ära? Pooled era- ja munitsipaalteatrid jäävad riigi toetuseta

Koolitantsu lõppkontsertidele pääsenud S-Stuudio neidude «Palju maksab?», mis pälvis eripreemia kaasahaarava ja koreograafilise vaate eest kiirele ja tulemusele suunatud elutempole. Foto: Marko Saarm

Kultuuriministeeriumi komisjon on teinud ettepaneku jätta tegevustoetuseta pooled era- ja munitsipaalteatrid, kes rahastust küsisid, vahendab «Aktuaalne Kaamera». Mõned teatrid on otsuse vaidlustada otsustanud, kuid teine osa nendib, et see võib tähendada nende tegevuse lõppu.

17. tegevusttoetust taotlenud teatrist said tulevaks aastaks toetuse vaid kaheksa teatrit, nii et muuhulgas jäävad tegevustoetusest ilma nii Eesti Tantsuagentuur, teater Must Kast, Kinoteater, Kellerteater, Paide Muusika- ja Teatrimaja, Teater Nuutrum, Temufi, Improteater kui ka Nõmmel tegutsev Von Glehni Teater.

Kui möödunud aastal eraldas kultuuriministeerium era- ja munitsipaalteatritele tegevuseks kokku ligi 3 miljonit eurot, siis tuleval aastal on eelarvesse planeeritud vaid 2,4 miljonit eurot, mis tähendab, et toetusi on 15 protsenti vähem. Samas püüab kultuuriministeerium vältida seda, et kärped tabaksid ka riigiteatreid.

Üks neid, kes nendib, et toetusest ilma jäämine võib tähendada teatritegevuse lõppu, on Eesti Tantsuagentuuri (ETA), kes nentis «Aktuaalsele Kaamerale» antud intervjuus, et edasine saatus on ebaselge. 

«Väga suure tõenäosusega kaob ära maakondlik tantsutuuritegevus ära ja löögi all on täna ka Koolitantsu tegevus, mis on üks Eesti suurimaid iga-aastaseid laste- ja noortefestivale, mis juba kevadel läheb väga suurde kärpesse,» sõnas ETA juhataja Raido Bergstein.

Ehkki ka Eesti Tantsuagentuur on otsuse vaidlustanud, suuri lootusi neil siiski ei ole. Samas on Eesti Tantsuagentuuri kaitseks välja astunud paljud teised organisatsioonid, kes rõhutavad, et ilma ETA-ta on Eesti tantsu tulevik tume, sest just Eesti Tantsuagentuuri tegevuse toel võrsub enamik kõrgkoolides tantsuerialadele õppima minevatest tudengitest.