/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/08/16473129t1ha21d.jpg)
Merit Kopli kinnitab, et selle üheksa aasta jooksul, mil tema on Saksmaal kultuuriatašee tööd teinud, on kultuurisidemed järjest tugevamaks muutunud. Kõige tuntumad ja oodatumad on Saksamaal aga meie muusikud.
Kultuuriatašee Merit Kopli: Eesti muusikud ja kunstnikud teevad Saksamaal ilma
Olete töötanud kultuuriatašeena Saksamaal pikki aastaid, oskate kindlasti hinnata kogu Eesti-Saksa kultuurikontaktide pikemat dünaamikat ja seda, kus täna omadega ollakse?
Eesti kultuurielu Saksamaal on vilgas, meie kultuur on siin oodatud ja hinnatud. Tõsi, see on piirkonniti ja valdkonniti erinev, aga suures plaanis võib öelda küll. Ülekaalukalt kõige tihedam on koostöö muusika vallas, sest meil on Arvo Pärt, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Erkki-Sven Tüür, aga ka Kadri Voorand, NOËP, Tommy Cash, Maarja Nuut, Duo Ruut, Puuluup, Rita Ray, Helena Tuuling, Mari Kalkun, Maria Faust, Curly Strings, Jüri Reinvere, Mirjam Mesak, Lauri Vasar, muidugi ka äsja Kölnis esinenud Eesti Sinfonietta jpt.
/nginx/o/2024/11/08/16473137t1hb76b.jpg)
See pikk nimekiri pole muidugi kaugeltki lõplik, kuid näitab, kui palju head ja erilaadset muusikat meil pakkuda on. Juba 2024. aasta veebruaris algas nö eelsoojendus Arvo Pärdi 90. sünnipäevaks järgmisel aastal, mil Dortmundi Konzerthausis toimus Tõnu Kaljuste juhatatud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri Pärdi-kontsert. 2025 saabki olema suuresti pühendatud Arvo Pärdi juubelile. EFK tuuritab maikuus Pärdi kavaga Saksamaal ja Tšehhis, Paavo Järvi ja EFO oktoobris Saksamaal, Austrias ja Šveitsis.
:format(webp)/nginx/o/2024/11/08/16473169t1h232d.jpg)
Väga oluline sündmus toimub 7. mail, mil Dresdenis Lipsiusbaus avatakse Eesti Kunstimuuseumi ja Staatliche Kunstsammlungen Dresden koostöös ajaloo suurim Eesti-Saksa kunstinäitus «Spiegel im Spiegel». Eesti poolt Kadi Polli kureeritud näitus uurib Eesti ja Saksa (Saksimaa) kunsti kohtumisi ajaloos ja tänapäeval. Näitus on koondatud kolme olulise telje ümber: kunstnik Gerhard Richteri ja Arvo Pärdi dialoog, Saksa romantikute ja Eesti kunsti kokkupuuted ning kaasaegne kunst. Eksponaate on väljas umbes 150. Avamisel 7. mail esitab Arvo Pärdi teoseid Vox Clamantis.
/nginx/o/2024/11/08/16473203t1h68e6.jpg)
Kui lähitulevikku vaadata, siis tahaks esile tõsta kontserte Hamburgis 14. ja 15. novembril Euroopa hinnatuimas kontserdimajas Elbphilharmonies, kus Paavo Järvi juhatab NDR Elbphilharmonie orkestrit, kavas on Erkki-Sven Tüüri oboekontserdi esmaettekanne. Oboel soleerib NDR Elbphilharmonie orkestris mängiv Kalev Kuljus. Erkki-Sven Tüüril on tänavu on olnud Saksamaal mitu olulist ettekannet: märtsis Bambergis Teise tšellokontserdi «Labyrinths of Life» maailmaesiettekanne, aprillis Frankfurtis Alte Operis Kolmanda viiulikontserdi Euroopa esiettekanne ja mais Müncheni filharmoonikutega akordionikontsert «Prophecy».
/nginx/o/2024/11/08/16473204t1h611f.jpg)
Rita Ray on tänavu Saksamaal mitmeid olulisi uksi avanud ja andnud rea edukaid kontserte. Märkimisväärseim neist oli tänavu Eesti fokuseeritud Nordischer Klangi festivali avakontsert. Duo Ruut käib siin regulaarselt esinemas, järgmine kontsert toimub 29. novembril Münsteris. Novembri lõpus tuuritab Suurbritannias ja Saksamaal NOËP.
Ei saa jätta rääkimata ka Eesti jazzist, mida siin samuti edu saadab. Olen olnud juba kaheksandat aastat Saksamaal igal sügisel toimuva kahe jazzkontserdi korraldamise juht. Neist üks toimub festivali MyUniqueJazz raames Berliinis klubis Schlot ja teist korraldan koos teiste Euroopa kultuurinõunikega. Viimase puhul valime välja noore paljulubava jazzansambli, kelle siis Euroopasse tuurile kutsume. Novembri lõpus tuuritab sel aastal Karl Madis Pennari trio Pennar&Friends. Saksamaa kontserdid toimuvad Hamburgis 21.11 ja Saarbrückenis 28.11.
/nginx/o/2024/11/08/16473207t1h5195.jpg)
Kevadel korraldasime koos Sloveenia kolleegiga Berliinis ainulaadselt põneva jazzkontserdi, millega tähistasime koos kümne riigiga 20 aastat Euroopa Liidus. Moodustasime jazzansambli, kus igast riigist oli laval üks muusik. Keeruline ettevõtmine, aga mäng vääris küünlaid, tulemus oli suurepärane. Eestit esindas suurepäraselt kitarrist Ain Agan.
Mainimata ei saa jätta ka Eesti ooperilauljaid Saksa suurtes ja nimekates ooperimajades. Mirjam Mesak laulab Bayerische Staatsoperis ja Lauri Vasar Berliini Staatsoperis. Järgmise aasta märgiliseks sündmuseks on kindlasti ka 3. mail 2025 Bremerhaveni Stadttheateris esietenduv Jüri Reinvere ooper «Peer Gynt».
/nginx/o/2024/11/08/16473211t1h342a.jpg)
Sügis on traditsiooniliselt ka filmiaeg, mil toimub rida filmifestivale, kus Eesti filmi esindatud, novembris näiteks Cottbusi ja Lübecki filmifestival. Olen juba kaheksa aastat Berliinis Eesti filmipäevi korraldanud. Need toimuvad sarmikas Kreuzbergi kinos Sputnik ja kestavad kolm päeva, tänavu 22.-24.11. Sellest on saanud oodatud üritus, suurepärane võimalus filmide kaudu Eestit tutvustada. «Savvusanna sõsarad» tõi aasta alguses Eesti filmi vastu nii suure publikuhuvi ja tähelepanu, mille sarnast pole siin enne kogenudki.
Kunsti valdkonnast tooksin välja saatkonnas septembris avatud kunstinäituse, kus on väljas Berliiniga seotud Eesti kunstnike tööd. Ka kirjandust ei saa mainimata jätta. Järgmisel aastal tähistame ju 500 aasta möödumist eesti- ja lätikeelse raamatu trükkimisest Wittenbergis. Sellega seoses on plaanis mitmed temaatilised üritused.
Olete Saksamaal kultuuriatašee tööd teinud juba aastaid. Palun hinnake Eesti-Saksa kultuurikontaktide dünaamikat pikemas perspektiivis. Kuhu omadega jõudnud oleme?
Töötan kultuuriatašeena Saksamaal juba üheksandat aastat, ja võin öelda, et dünaamika on positiivne. Meid teatakse mõistagi aina rohkem, huvi meie vastu on suurem. Eesti tuli poliitiliselt suuremalt pildile seoses Venemaa rünnakuga Ukrainas, mil meie jõulised ja selged seisukohad pidevalt uudistes olid. Paradoksaalsel kombel jõudsime just sedakaudu paljude sakslaste teadvusse ja tekkis huvi Eesti vastu laiemalt.
Nagu ka alguses mainisin, siis Eesti muusika ja muusikud on need, kes meid Saksamaal eelkõige suurele pildile panevad ja maa väiksust arvestades ebaproportsionaalseltki suureks teevad. Minu töö on haaret nii valdkonniti kui ka geograafiliselt aina laiendada, esindan kõiki kultuurivaldkondi kogu Saksamaal. Kõik peavad esmatähtsaks muidugi Berliini, aga märksa lihtsam on alguses läbi lüüa muudes Saksamaa piirkondades. Saksamaal on kultuur liidumaade (neid on 16) pärusmaa, mis tähendab, et suhteid tuleb luua igal liidumaal eraldi. See tähendab pidevat reisimist, mis mulle õnneks hästi sobib.
Väga suured nimed nagu Paavo Järvi ei vajagi saatkonna või kultuuriatašee poolset tuge, kaasa elamas muidugi käin ja infot levitan. Samas isegi Paavo Järvi ütleb, et ta alati rõõmustab, kui kaasmaalased pärast kontserti tervitama tulevad. Teistele saan kasulik olla olgu siis professionaalsete kontaktide vahendamise, turundustoe, nõuannete vms. näol. Püüan toetada jõudumööda kõiki, kel on valmisolek ja huvi Saksamaale tulekuks ning muidugi ka vajalik kvaliteet ja usaldusväärsus olemas.
Oluliseks pean ka traditsioonide loomist. Mul on olnud rõõm käivitada Berliini Eesti filmipäevi, igasügisesi jazzkontserte, raamatuesitlusi ning Eesti disainerite osalemist disaininäitusel Berlin Design Weeki raames. Suurim osa kultuuriatašee tööst on Eesti ja Saksa professionaalide kokku viimine, uste avamine Eesti esinejatele, partnerite leidmine. Teise osa tööst moodustavad vahetult saatkonna korraldavad üritused, olgu siis filmipäevad, raamatute esitlused, kontserdid jms.
Eriti hästi aitavad uksi avada kõrgetasemelised külastajad Eestist. Tänavu kevadel käis Berliinis president Alar Karis, kes esimest korda kaasas Eestist kultuuridelegatsiooni. Tavapäraselt on saatjaks majandusdelegatsioon, aga kultuuridelegatsioon oli presidenti saatmas esimest korda. Pean seda märgiliseks ja väga oluliseks, loodan, et sellest saab traditsioon.
Osa tööst on ka Saksa kultuuritegelaste toomine Eestisse festivalidele (Tallinn Music Week, Draama, Head Read, Jazzkaar, PÖFF jmt). Pigem on küll nii, et Saksamaale tulijad eelistavad nautida siinset kultuurikava, aga ma siiski soovitan võimalusel vaadata ka Eesti esinejaid, sest on eriline tunne ja elamus näha, kuidas siinne publik vaimustub Eesti tegijatest. Kuigi olen seda sadu kordi kogenud, toob see endiselt esile tugeva meeleliigutuse.
Kel plaanis veel sügisel Saksamaad külastada, siis tasub tulla 14. või 15. novembril Hamburgi Elbphilharmoniesse, kus Paavo Järvi juhatab NDR Elbphilharmonie orkestrit ja kavas on Erkki-Sven Tüüri oboekontserdi esmaettekanne. Elbphilharmonie on juba arhitektuuriliselt ja akustiliselt niivõrd põnev koht, et seda tasub võimalusel kindlasti külastada. Tõsi, piletite saamine sinna ei pruugi lihtne olla.
NOËP annab rea kontserte novembris: 26. Hannoveris, 27. Hamburgis ja 28. Berliinis, soovitan külastada. Muidugi tulge ka Eesti filmipäevadele Berliinis 22.-24. novembril, kus 23.11 õhtul on näiteks kavas film «Mo Mamma» ja küsimustele vastamiseks kohal ka režissöör Eeva Mägi.
Berliini tulijad võiksid läbi astuda saatkonnast ja vaadata kaheteistkümne Berliiniga seotud Eesti kunstniku (sh Jaanus Samma, Kristi Kongi, Paul Kormašov, Kennet Lekko, Kristen Rästas) näitust. Selleks on vaja, tõsi küll, endast eelnevalt saatkonnale või mulle teada anda.
Teatrihuvilistel soovitan minna 15. või 16. novembril Dresdenisse, kus Labortheateris saab näha Liisa Saaremäeli tükki «Scream Box». Järgmisel aastal soovitan külastada Dresdenis 7. mail avatavat Eesti-Saksa kunstinäitust «Spiegel im Spiegel», see saab olema võimas. 20. mail esineb Dresdenis Eesti Filharmoonia Kammerkoor, nii saaks kaks elamust korraga. Dresdenisse saab kiiresti ja mugavalt Berliinist, seega võib näituse külastamise siduda Berliinis käimisega.
EESTI KULTUURISÜNDMUSED SAKSAMAAL
- 14. - 15. november Hamburgi Elbphilharmonie, P. Järvi juhatab NDR Elbphilharmonie orkestrit, kavas Erkki-Sven Tüüri oboekontserdi esmaettekanne. Solist NDR Elbphilharmonie orkestris mängiv Kalev Kuljus (oboe).
- 26. november Hannover, NOËP
- 27. november Hamburg, NOËP
- 28. november Berliin, NOËP
- 22.-24. november Eesti filmipäevad Berliinis. 23. novembril film «Mo Mamma», kohal ka režissöör Eeva Mägi
- 15.-16. novemberDresdeni Labortheater, Liisa Saaremäeli tükki «Scream Box».
- 7. mai 2025 avatakse Dresdenis Eesti-Saksa kunstinäitust «Spiegel im Spiegel»
- 20. mai 2025 esineb Dresdenis EFK, dirigent Tõnu Kaljuste