Raamatuekspert Margo Matsina: üht vana eestikeelset raamatut otsitakse eriti palju. Kas sul on see olemas?

Raamatukoi tegevjuht Margo Matsina sõnul on eestlased jätkuvalt raamatumeelne rahvas ning osale teatmeteostele või käsiraamatutele on väga palju soovijaid. Foto: Marko Saarm / Sakala

• Raamatukois soovitakse hirmsasti osta üht aastakümnete vanust teatmikku.
• Üht eriti vana raamatut otsivad just käsitöömeistrid ja rahvakultuuri austajad.
• Sarja «Seiklusjutte maalt ja merelt» üks raamat on eriti väärtuslik.

Saadet «Vikerhommik» külastas Raamatukoi tegevjuht Margo Matsina, kes rääkis oma 26-aastase kogemuse põhjal kõige nõutumatest vanadest raamatutest Eestis. Matsina rääkis välja, milliseid vanu eestikeelseid teoseid praegu kõige rohkem taga aetakse.

Matsina ütles intervjuus, et Eestis on sada, võib-olla paarsada kollektsionääri, kes tegelevad aktiivselt kõige varasemate eestikeelsete raamatute kogumisega.

Küsimuse peale, millised on kõige haruldasemad teosed, mida Raamatukoi omale hirmsasti müügiks ihkab, vastas Matsina: «Neid raamatuid on küll. Kui me räägime antikvaarsete raamatute puhul hittidest, siis tuleb vaadata kahtesid numbreid. Ei ole ainult müüginumbrid, vaid on ka numbrid, mida meilt otsitakse ja kui palju on mingitele raamatutele soove kirja pandud, et inimesed tahaks neid osta. Me ei saa rääkida müügihitist, kui meil ei olegi neid raamatuid pakkuda.»

Matsina sõnul on Raamatukoi kõige enam müünud nõukogudeaegseid juturaamatuid, mis sageli on koolides kohustusliku kirjanduse nimekirjas. «Me oleme oma 26 aasta jooksul sadu eksemplare müünud selliseid raamatuid nagu «Mary Poppins», «Minu pere ja muud loomad», «Sada aastat üksildust», «Asum» ja «Alice imedemaal»,» loetles Matsina.

Massiliselt ostetakse Raamatukoist P. L. Traversi «Mary Poppinsit». Foto: Erakogu

Raamatuekspert tõi välja, et Eestis pole raamatuid müües siiski võimalik rikkaks saada ning vana Piilupart Donaldi koomiksi eest on võimalik saada ehk sada eurot, kui koomiksi omanikul õnnestub iseseisvalt ostja leida ning vahendajat ei ole. «See ei ole võrreldav näiteks kunstituruga, kus võib kellelgi kapi tagant või seina pealt tulla mõni Mägi või Köler või Subbi või Sooster. Siis hakkavad tõesti kümned või sajad tuhanded omanikku vahetama.»

Rääkides raamatutest, mille potentsiaalsed ostjad on Raamatukois omale ootenimekirja pannud, tõi Matsina välja erisuguseid teatmeteoseid. «Me võtame kogu aeg vastu soovtellimusi ja salvestame neid. Hetkel meil on salvestatud kokku umbes 6000 soovi. On raamatuid, millel on mitukümmend inimest, aga ka selliseid, millel on ainult üks inimene järjekorras. Need raamatud, mida meilt palju otsitakse, millel on palju soovijaid ja pikk järjekord, on pigem tänapäevased raamatud. Nad on kas mingid tarberaamatud või ilukirjandusest enamasti ulmeraamatud, mida ulmesarja fännid kokku korjavad.»

Kõige rohkem soovitakse Matsina sõnul aga raamatut «Euroopa putukad». «Selle on välja andnud nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti Entsüklopeediakirjastus. Mitte et Eesti oleks tohutu entomoloogiasõprade maa – seda raamatut tehti nii vähe, sellest ei ole uut trükki ja ilmselt putukahuvilisi ei rahulda mingisugune ingliskeelne väljaanne. Tõenäoliselt oli selles raamatus midagi toimetatud Eesti-spetsiifiliselt. Edasi on Mart Kalmu «20. sajandi arhitektuur», mida tehti omal ajal kaks trükki ja teise trüki lõppu müüdi veel krooniajal sentide eest. Sellest ei ole ka tehtud kordustrükke. Selles nimekirjas on üks vanem raamat, enne sõda ilmunud Kurriku Eesti rahvarõivaste raamat – aegumatu klassika, mida käsitöömeistrid ja rahvakultuuri austajad otsivad,» loetles Matsina.

Raamatu «Euroopa putukad» andis välja Eesti Entsüklopeediakirjastus aastal 2005 ja selle autoriks on Michael Chinery. Foto: Erakogu

Küsimuse peale, kas inimesed tahavad selliseid raamatuid kogumisväärtuse pärast, vastas Matsina: «Ei. Need on tarvilikud käsiraamatud, mille puhul ei piisa sellest, et võtad ta raamatukogust kaheks nädalaks ja pead siis tagasi viima. Võib-olla see entomoloogia- või arhitektuurihuviline kasutab seda raamatut kord aastas, aga tal on see olemas, kui tal on seda vaja. Siis ei saa ainult raamatukoguga leppida.»

Matsina tõi välja, et siiski on ka väga suure kogumisväärtusega raamatuid, nagu näiteks Varraku kirjastuse ulmeraamatute F-sari. «Kollektsionääri jaoks on oluline, et ta saab esimese trüki ja võimalikult heas seisukorras. Ja niimoodi ongi selle sarja raamatutele meil kümneid inimesi järjekorras.»

Sarja «Seiklusjutte maalt ja merelt» haruldasim raamat on 1955. aastal ilmunud «Oikumeeni äärel». Foto: Erakogu

Matsina lisas, et raamatumüüjate ja -kogujate seas on väga armastatud sari «Seiklusjutte maalt ja merelt». «See kollaste lehtedega peenes kirjas raamatute sari on siiski väljapoolt väga ilus, eriti kui ta on heas korras, hästi säilinud,» kiitis Matsina. «Neid loetakse ja armastatakse. Ilmselt on siin natuke ka seda, et kui asi on kuulus, siis ta on kuulus.» Raamatuekspert mainis, et sarjas on kokku 55 raamatut. Eriti väärtuslik on sarja esimene raamat «Oikumeeni äärel», mis ilmus aastal 1955 ja seda trükiti 15 000 eksemplari – vähem, kui selle sarja järgmisi raamatuid.