NÄDALA PLAAT ⟩ Erki Pärnoja teab, mis mõju on kitarrikeeltel inimmeeltele

Erki Pärnoja kasutab oskusi ja kogemusi mitte niivõrd professionaalsuse demonstreerimiseks, kuivõrd fiilingu loomiseks. Foto: Helina Kõrm

Erki Pärnoja uus album «Rumbaga» on autori enda sõnul sootuks teistsugune kui varasemad, ja täpselt nii ongi. Album, mis tekkis tasapisi, lugu loo haaval, kuni neist moodustus tervik.

Esimesi demosid hakkas ta salvestama ainult enda jaoks, pelgalt akustilise kitarri ja rütmimasina abil. Vanale kassettmakile. Mingi mõnusalt kodune lo-fi nostalgiline vaib ongi tervele plaadile külge jäänud, kuigi lood on ilmselt hiljem stuudios üle või uuesti salvestatud. Või nagu Pärnoja ise saateks ütleb: «Album on täis suviseid meloodiaid, mis põimuvad tumedate ja hüpnotiseerivalt korduvate trummirütmidega, luues psühhedeelse rännaku, kus lintkaja kütkeis kitarrid juhatavad teed.»

Kitarrile kui sellisele on muidugi juba ammu hukku ja hävingut kuulutatud ning võib vaid ette kujutada, mida arvasid maailma kitarristid hiljutisest küsitlusest, kus Taylor Swift hääletati viimase kahe dekaadi parimate kitarristide arvestuses kaheksandale kohale. Jimi Hendrixi ja Stevie Ray Vaughani hauast võis küllap rahutut pöörlemist kosta.