/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2024/11/07/16471538t1hbd12.jpg)
Erki Pärnoja uus album «Rumbaga» on autori enda sõnul sootuks teistsugune kui varasemad, ja täpselt nii ongi. Album, mis tekkis tasapisi, lugu loo haaval, kuni neist moodustus tervik.
Esimesi demosid hakkas ta salvestama ainult enda jaoks, pelgalt akustilise kitarri ja rütmimasina abil. Vanale kassettmakile. Mingi mõnusalt kodune lo-fi nostalgiline vaib ongi tervele plaadile külge jäänud, kuigi lood on ilmselt hiljem stuudios üle või uuesti salvestatud. Või nagu Pärnoja ise saateks ütleb: «Album on täis suviseid meloodiaid, mis põimuvad tumedate ja hüpnotiseerivalt korduvate trummirütmidega, luues psühhedeelse rännaku, kus lintkaja kütkeis kitarrid juhatavad teed.»
Kitarrile kui sellisele on muidugi juba ammu hukku ja hävingut kuulutatud ning võib vaid ette kujutada, mida arvasid maailma kitarristid hiljutisest küsitlusest, kus Taylor Swift hääletati viimase kahe dekaadi parimate kitarristide arvestuses kaheksandale kohale. Jimi Hendrixi ja Stevie Ray Vaughani hauast võis küllap rahutut pöörlemist kosta.
Aga Eestiski peetakse juba pikemat aega mitte ühte, vaid mitut kitarrifestivali, ja kuulajaid jagub, esinejad samuti. Multiinstrumentalist Pärnoja muidugi teab, mis mõju on kitarrikeeltel inimmeeltele. Kitarriga saab luua helisid väga laial skaalal alates meloodilisest unistav-pehmest kuni raevuka agressiivsuseni. Kitarri heli on väga emotsionaalne ja suudab edukalt ja efektselt väljendada igasuguseid tundeid.
Üks oluline erinevus on «Rumbal» veel, sedakorda ei ole kaasa tegemas Rootsi produtsent Filip Leyman ning produktsiooni eest seisis hea Pärnoja ise. Päris üksi ta seda albumit siiski ei teinud ja «Rumba» lõppviimistlemisel tuli appi Peeter Salmela. Laialiminekust teatanud kollektiivist Ewert and The Two Dragons tuntuks saanud Erki Pärnoja soolokarjäär on pikk ja muljetavaldav, sinna mahuvad nii suur- kui ka väikeprojektid.
Eriti suure mastaabiga projektile tunnusmuusikaks olnud «Saja lugu» proovis ei vähem ega rohkem kui valada eestlaste olemust muusikalisse vormi. Õnnestus. Paljukiidetud «Leva» vaatas jällegi sügavale sissepoole. Maitse asi muidugi, aga tundub, et intiimsemad ettevõtmised sobivad Pärnoja natuuriga kuidagi rohkem.
«Rumba» on selles mõttes muidugi eriti puhas autoriplaat otsast lõpuni, kuigi kaasa teevad ka Jonsjooel trummidel, vokalistina Anna Pärnoja ja tromboonil Johannes Kiik. Tegelikult on väga tore, kui meisterlik muusik mängib oma instrumenti nii, et see ei mõju nagu kuueminutiline kitarrisoolo. Erki Pärnoja kasutab oskusi ja kogemusi mitte niivõrd professionaalsuse demonstreerimiseks, kuivõrd fiilingu loomiseks.
ALBUM
/nginx/o/2024/11/07/16471539t1h99bb.jpg)
Erki Pärnoja
«Rumba»
Playground Music
4/5