/nginx/o/2020/10/21/13426925t1h0919.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/07/16471663t1h04fb.jpg)
John Dos Passos annab reportaažliku ülevaate Ameerika ühiskonna arengust aastatel 1900–1930 läbi 12 karakteri pürgimuste ja võitluste.
20. sajandit võib pidada Ameerika sajandiks, kui USA kerkis 19. sajandi rahvusvahelisest perifeeriast jõuliselt läänemaailma juhtivaks jõuks ning seda eelkõige eesrindlike majanduslike ja tehnoloogiliste arengute juurutamisega, mis mõjusid kogu Ameerika ühiskonna arengule.
Kadunud põlvkond
USA küll osales kahes maailmasõjas, kuid jäi otsesest sõjategevusest eemale, mis võimaldas riigi rahumeelset arengut ajal, kui seni maailma hallanud Euroopa suurvõimud olid sõjapurustustest halvatud. Ühiskondlik muutus tugines üsna mastaapselt sisserändajate kultuurile, kes saabusid uude maailma oma Ameerika unistust ellu viima, sest arenev ühiskond vajas ideid ja töökäsi.
Sajand hiljem toimunud areng viitab juba teistsugustele protsessidele, suurenenud soovile minevikku ja saavutatud heaoluühiskonda kaitsta, mis on ühiskonnas esile toonud hoopis konservatiivsemad reaktsioonid, traditsiooniliste väärtuste kaitse, majandusliku protektsionismi ja tõrjuva hoiaku migratsiooni suhtes. Kohati võimendub isegi nostalgiline soov tagasi pöörduda 19. sajandi isolatsionismi, millega America-first-poliitika vastandub 20. sajandil omandatud liidrirollile maailmapoliitikas, mille esimesi samme Dos Passos oma triloogias kirjeldab.
John Dos Passos (1896–1970) oli Ernest Hemingway kaasaegne ning triloogia kirjutamise ajal tema hea sõber. Ta kasvas üles väljaspool abielu sündinud vallaslapsena, kuid pärines aristokraatsest suguvõsast ja omandas hariduse eliitkoolides, lõpetas 1916. aastal Harvardi ülikooli. Kui John oli 14-aastane, abiellus tema lesestunud isa, jõukas äriadvokaat lõpuks tema emaga, mis küll legitimeeris poja staatuse, kuid suhtumine isaga kaasa tulnud maailma jäi kriitiliseks ning mõjutas tema ühiskondlike vaadete kujunemist 20. sajandi alguses.
Hemingway kõrval kujunes ta üheks silmapaistvamaks kadunud põlvkonna esindajaks USA kirjanduses. Hemingway kirjeldab seda romaanis «Ja päike tõuseb» kui sõjas ellujäänute kadunud sugupõlve – sihitud ja ekslevad vaimud, kes plaanipäratult rabelevad ellujäämise nimel ja see tuleb ilmekalt esile Dos Passose USA triloogia karakterites. Nad kõik üritavad kusagile jõuda, kuid neil puudub selge ettekujutus, kuhu nad peaksid jõudma või kuidas midagi saavutada.
Kadunud põlvkond esindas ühiskonda, kus inimesed olid kirjaoskajamad, tunda hakkas andma tarbijamentaliteet, nad olid tuttavad kinokunstiga ja ka muud meediat tarbisid nad enam kui kunagi varem. Sellegipoolest ei saa neid nimetada revolutsiooniliseks põlvkonnaks, vaid pigem kaldusid nad säilitama rangelt konservatiivseid sotsiaalseid väärtusi, mis avaldub ka Dos Passose väärtushinnangute kujunemisel.
Dos Passose teekond
Sarnaselt Hemingwayga osales Dos Passos kiirabiautojuhina Esimeses maailmasõjas, see mõju avaldub triloogia teises osas, kuigi kirjanikud kohtusid esimest korda 1920ndatel Pariisis. Tagasi Ühendriikides, muutus Dos Passos poliitiliselt aktiivseks ning nagu paljud USA kultuuriintelligentsi esindajad tol ajal, otsis oma maailmavalule lahendust sotsialismis ja patsifismis, külastas 1928. aastal Nõukogude Liitu. Koos Hemingwayga maandus ta aga 1930ndate teisel poolel Hispaania kodusõjas.
Ideoloogiliselt oli Dos Passos sel ajal lähedane trotskistidele, mis võis hiljem, pärast Stalini organiseeritud Trotski vaenamist ja tapmist, mõjutada tema muutunud suhtumist Nõukogude Liitu ja kommunistlikku liikumisse. Pealegi tapeti NKVD mahitusel Hispaanias Dos Passose sõber ja vasakpoolne aktivist José Robles Pazos, kes oli kritiseerinud Stalini ja tema Hispaania emissaride tegevust sealses kodusõjas.
Ta on hiljem kirjutanud: «Pärast oma Hispaania-reisi olen hakanud mõtlema, et kodanikuvabadusi tuleb alati kaitsta. Olen kindel, et Hispaanias tegi kommunistide GPU meetodite kasutuselevõtt sama palju kahju kui nende sõjaline abi tegi head. Kui kõikvõimas salapolitsei on fanaatikute käes, siis võib see Venemaal toimuva näitel rikkuda kogu poliitika.»
Siitpeale pettus Dos Passos vasakpoolsetes, mistõttu hakkasid nende teed lahknema Hemingwayga, kes nimetas sellist suhtumist liberaalseks naiivsuseks, kuigi ekspressiivsest Hemingwayst tagasihoidlikum Dos Passos säilitas väljaütlemistes kolleegi kohta respekti ka edaspidi ja meenutas temast rääkides nende parimaid hetki.
Pärast Teist maailmasõda hakkas Dos Passos kirjutama konservatiivsetele väljaannetele American Heritage ja National Review ning osales vabariiklaste Barry Goldwateri ja Richard Nixoni valimiskampaanias, kuigi tema sõbrad (nt ajakirjanik John Chamberlain) on hinnanud tema vaateid pigem libertaarseks, laiemaid isikuvabadusi toetavaks, mille pinnalt tekkisid Dos Passosel lahkhelid nõukogudemeelsete vasakpoolsetega.
«USA triloogia» kajastab ajastut sajandi algusest suure majanduskriisi alguseni fiktiivsete, tegelaskujudele rajatud narratiivide kaudu. Tema tegelased üritavad ühiskondlike protsesside taustal toimuvas isiklikus võitluses ellu jääda, teksti täiendavad ajakirjanduslikud pealkirjad («ringvaated»), olukirjeldused («kaamerasilmad») ja pilguheidud ühiskonda mõjutanuid isikute (Thorstein Vebleni, Henry Fordi, Rudolph Valentino, William Randolph Hearsti jt) lugudele.
Autor ei püüa esineda inimhingede insenerina, pakkuda lugejatele karakterite süvaanalüüsi, vaid tema kangelased on osakesed Ameerika arenguloost, kelle abil puslet kokku monteeritakse. Selline ülesehitus meenutab kohati John Steinbecki suurt majanduskriisi kirjeldavat ikoonilist teost «Vihakobarad», kus Joadide perekonna lugu antakse edasi ühiskondliku protsessi kirjelduste taustal.
Suur raha
Triloogia kolmas osa «Suur raha» keskendub eelkõige kolmele karakterile ja nende lugudele – siin on kolm perspektiivi, mis võivad kangelasi teatud olukordades kokku viia, aga ka lahutada. Need on sõjast kodumaale naasnud lennukimehaanik Charley Anderson, kes sukeldub kiiresti arenevasse ärimaailma, algaja näitleja Margo Dowling, kes jõuab veel kujunevasse Hollywoodi (nemad arendavad suure raha liini) ning ametiühinguliikumisest ja sotsialismist mõjutatud Mary French. Viimase ellujäämispürgimus võiks olla alternatiiv suure raha ihalusele, kuid see jääb romaanis eraldiseisvaks ühe inimese teeks, mida autor üldsegi ei idealiseeri.
See oli buumiaeg, möirgavad kahekümnendad (the roaring twenties), mil majandus õitses ning uued tehnoloogiad edendasid kiiret industrialiseerimist. Samal ajal hakati ehitama Hollywoodi.
Samas ei ole see poliitiliselt motiveeritud teos ning kirjaniku enda poliitilised vaated pole triloogias väga esil. Poliitilised liikumised on küll taustal olemas, kuid nad ajavad oma asja ega mõjuta oluliselt viisi, kuidas Dos Passose taotluslikult objektiivne reportaaž Ameerikast protsessi edasi annab.
Toona ja nüüd
20. ja 21. sajandi alguse vahel saab tuua üsna palju paralleele, sest mitmed ühiskondlikud protsessid näivad esmapilgul üsna sarnased. Mõlema sajandi esimesel poolel hakkasid vohama alternatiivsed populismist lähtuvad poliitilised liikumised, kes suurendasid oma poliitilist mõju. Populismi pealetungi võib näha sajandi alguse Demokraatliku Partei juhtiva kuju William Jennings Bryani (kelle lugu on triloogia esimeses osas) lihtrahvale toetuvas poliitilises joones.
Seevastu puudusid 20. sajandi alguse Ameerika ühiskonnas mõjukad parempopulistlikud liikumised (need tõstsid pead eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas, kus neid võimendasid revanšistlikud reaktsioonid Esimese maailmasõja tulemustele). Vasakpoolse sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamisele rõhuva populismi mõju oli aga märgatav.
USA sotsialistide kandidaati Eugene Debsi toetas märkimisväärne osa valijaist 1912. ja 1920. aasta presidendivalimistel ning 1924. aastal kogus vasakpoolsete ühiskandidaat Robert La Follette 16 protsenti toetust, mis on USA valimiskultuuris kolmanda jõu kohta märkimisväärne. 21. sajandi alguses kulmineerus vasakpoolne alternatiiv USAs nüüdseks hääbunud Occupy-liikumisega ning Bernie Sandersi valimiskampaaniaga 2016. aastal, kuid üha enam asendus eelmisele sajandile iseloomulik ühiskonna parem- ja vasakpoolse sektori võitlus identistliku vastasseisuga konservatiivide ja liberaalide vahel.
21. sajandil esile tõusnud konservatiivse trumpistliku liikumise ülesehitus ja mõju ühiskonnale meenutab paljuski 20. sajandi vasakpopulismi, kuigi nad kasutavad teistsuguseid loosungeid. Heaoluühiskonna saavutamine võib kaasa tuua teistsuguseid vastasseise. Sotsialistliku maailmaparandamise idee asemele pakutakse kitsamat ja elitaarsemat rahvuslikku perspektiivi, lubadust teha Ameerika uuesti suureks (make America great again) ja minna tagasi hiilguse lätete juurde.
Nii vasak- kui ka parempoolset retoorikat kasutavad populistlikud poliitikud rõhuvad grupiidentiteedile. Poliitilise skaala liberaalne sektor viitab vähemuste õiguste kaitsele, samal ajal kui konservatiivne sektor usub end kaitsvat traditsioonidest lähtuva enamuse huve.
RAAMAT
/nginx/o/2024/11/07/16471664t1hba05.jpg)
John Dos Passos
«USA triloogia III: Suur raha»
Sarjast «Hieronymus»
Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan
Koolibri, 2024
607 lk