ARVUSTUS ⟩ Vahur Laiapea: «Kurdid armastajad» on ebaveenev ja ebasiiras film

Armastajad armastusest välja puhkamas filmis «Kurdid armastajad». Foto: Filmikaader

Eelhoiak ja ootus on alati olemas. Läksin Boris Gutsi filmi «Kurdid armastajad» vaatama kahel põhjusel. Esiteks: kuidas ja miks üldse on sellesse filmi toodud kurdid tegelaskujud. Teiseks: millisena eksponeerib ja lahkab film Venemaa Ukrainas toimuva agressiooni teemat. Rõhutan: Venemaa agressiooni teemat, mitte Venemaa-Ukraina sõja teemat, milleks üldsus ja meedia seda kipuvad nimetama.

Esmalt esimesest, kurtidena eksponeeritud peategelastest ja nende keelest. Olen üksteist aastat kurtide õpetajana töötanud ning viipekeelest ja kurtide kultuurist üksjagu kirjutanud. Arvan endal olevat õiguse arvata. Filmis nähtava ühisosa tegeliku kurtide vahel toimuva viipekeelse suhtlemisega on üliväike. Peategelasi – Ukrainast pagenud neiut ja Venemaalt pärit noormeest – kehastavatele näitlejatele on õpetatud üksikuid viipeid, mille abil nad siis krüptilisele, loosunglikule suhtlemisele suunatud. Võib-olla oli see kavatsuslik?

Kuid mis õigus on filmi autoril anda oma peategelaste käsutusse ülimalt vaesestatud keel ja jätta sellega vaatajaskonnale, kes sellest keelest midagi ei tea, arusaam, et kurdid nii suhtlevadki? Tuimalt üksikviibete abil sõnumeid vahetades, jättes kõrvale keele tegeliku rikkuse. Voolavuse, viipekeelse teksti põneva seotuse näosignaalide ja suupiltidega. Filmis ei kasutata viipekeelt, vaid üksikviipeid.