:format(webp)/nginx/o/2024/11/24/16504867t1h9335.jpg)
Kunstnik Emily Carri maal, mis leiti laudast ja müüdi esialgu 50 dollariga, läks Torontos oksjonile ja teenis oksjonimajale sadu tuhandeid, vahendab ArtNEWS.
Kunstnik Emily Carri maal, mis müüdi aidamüügil 50 dollari eest, müüdi möödunud nädalal Torontos 349 000 Kanada dollari eest ehk umbes 250 000 USA dollari eest. Heffeli kaunite kunstide oksjonimaja müüs maali sügismüügil kõrgeima pakkumise tegijale.
Kõrgeim pakkumine ületas eelmüügihinnangut 100 000–200 000 dollari võrra. Haamrihind koos lisatasude ja vahendustasudega oli 290 000 USA dollarit.
1912. aastal maalitud teosel on kujutatud nikerdatud grislikaru tootemiposti tipus ja sellel on Carri allkiri. Carr sündis 1871. aastal Victoria osariigis ja oli tihedalt seotud tuntud rühmaga Seven, kuhu kuuluvad Franklin Carmichael, Lawren Harris ja A.Y. Jackson.
Arvatakse, et tükk oli kingitus Carri sõbrale Nell Cozierile ja tema abikaasale 1930. aastatel ning on sellest ajast saadik Hamptonsi laudas rippunud. Paar kolis piirkonda, et töötada suure kinnistu hooldajana, olles algselt elanud Victorias.
Avastatud teos maaliti osana Carri jõupingutustest luua ulatuslik ülestähendus Briti Columbia rahvaste kunstipärandist. Maalil kujutatud põlisrahvaste mälestuspost asus provintsi Haida Gwaii saarestikus asuvas külas Massetis.
:format(webp)/nginx/o/2024/11/24/16504866t1hf5dd.jpg)
USA kunstikaupmees Allen Treibitz, Patchogue'is asuva Heritage Gallery Auctionsi omanik, ostis hiliskevadel Hamptonsist Hamptonsist õlimaal lõuendil, kuid ta ei olnud Carri töö ja pärandiga tuttav. Ta mõistis aga kiiresti, et maalis on midagi erilist.
Oksjonieelses intervjuus ütles Treibitz, et esimene asi, mida ta aidamüügil nägi, oli just maal. Maali omanik oli surnud, pärijaid polnud ja aida sisu müüdi, misjärel sai ta teada, et maal oli oma aega oodanud umbes 90 aastat.
«Sellel oli juba selline välimus, et see on väga eriline. See eristus teistest asjadest laudas ja ausalt öeldes paistis silma enamiku asjade seas, mida ma seal nägin,» ütles ta. «Arvan, et selle tõttu, kuidas see sellele kinnistule sattus, ei oleks keegi kunagi sellest teosest teada saanud, kui ma poleks seda leidnud.»
Treibitz ütles, et uuris maali pärast seda, kui ta seda nägi, ning asjaolu, et Carr oli maalile allkirja andnud, kuupäeva märkinud ja pealkirja andnud, tegi uurimistöö lihtsamaks.
«Tegin kiire uurimistöö, kui olin selle sarikate küljest alla tõmmanud ja mõistsin, et ta on oluline kunstnik. Ma ei saanud tol hetkel aru, kui tähtis on. Teadsin, et see on midagi väärt, aga ma ei mõistnud selle maali tähtsust ja eripära,» ütles ta.
Treibitz tegi hiljem rohkem uurimistööd, võttis ühendust David Heffeliga Heffeli kaunite kunstide oksjonimajast ja oksjonimaja suutis kokku panna, et see sattus sinna Carri sõprade kaudu, kellele ta selle kingituseks kinkis. Treibitz ütles, et Heffeli oksjonimaja ei teadnud, et maal on olemas või et see on isegi maalitud.
«Ta on hämmastav kunstnik,» ütles Treibitz. «See on hämmastav kunstiteos väikesel lõuendil, mille teeb veelgi erilisemaks see, et ta suutis maalida ja jätta mulje sellest tootemist. See on päris lahe. Selliseid asju ei näe iga päev.»
Heffeli kaunite kunstide oksjonimaja asepresident ja oksjonipidaja Robert Heffel ütles, et maalil on huvitav lugu, kuna see avastati New Yorgi osariigis, kuid see jõudis tagasi Kanadasse. «See on kaua kadunud olnud aare,» ütles ta. «Emily Carr on üks Kanada tähtsamaid kunstnikke. See maal on tõeliselt suurepärane näide tema tööst aastast 1912, kui ta tuli Prantsusmaalt Kanadasse tagasi. See on lihtsalt suurepärane leid.»
Ta ütles, et oksjonimajal on hea meel, et on maalile uue kodu leidnud. Ta ütles, et ostja on «kirglik kollektsionäär» ja oksjonimaja pikaajaline klient.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)