ARVUSTUS ⟩ Hea süsimust inglise huumor ja probleemne poliitkorrektsus

Peast käib läbi «Kes kardab Virginia Woolfi», isegi kõu kärgatab asjakohaselt, kuid selle vahega, et paarike laval räägib hoopis mingit täiesti teistsugust juttu. Foto: Siim Vahur / Kellerteater

Kellerteatri sügishooaja uuslavastus, Andres Roosilehe poolt lavale toodud Rupert Holmesi «Kaasosaline» on intelligentne, nutikas ja arvukate süžeepööretega põnevuskomöödia, kus vaataja ei saa end hetkekski lõdvaks lasta. Lõkse, millesse võib astuda, on palju.

Oli üllatav, et sellel sügistalvel otsustas Kellerteater oma õdusast Püssirohuaidast kolida ajutiselt Kadrioru pargi serva, KUMU auditooriumisse, kuid tuleb tõdeda, et sealne ruumikas saal sobib «Kaasosalisele» väga hästi.

Nii leiabki vaataja lavalt eest väikekodanliku, kõrgklassi püüdlustega nõmmeresidentsi salongi kusagil 1970-ndate Inglismaal või vähemasti võib nii oletada. Kamin, suur nahktugitool, efektne lühter, maast laeni valged kardinad, leopardimustriline tekstiil sisekujunduses ja suursugused kuldsed kiisud klaasist lauaplaati hoidmas ning üks neist veel ka põrandat kaunistamas, stiilne avatud baar kõige vajalikuga, milleks on loomulikult džinn, toonik ja viski. Kunstnik Marge Martin on lasknud fantaasial lennata ning kokkuvõttes vaatab lavalt vastu vaimukas klišee inglise maamajast teatrilaval.