/nginx/o/2024/11/28/16511953t1h5f87.jpg)
Tänavuse Finlandia ilukirjanduse auhinna võitis Pajtim Statovci romaaniga «Lehmä synnyttää yöllä» («Lehm sünnitab öösel», kirjastus Otava). See on kirjaniku teine Finlandia-võit.
Kosovos sündinud ja lapsena Soome kolinud Pajtim Statovci (s 1990) on uurinud läbi oma loomingu paguluse, sisse- ja väljarändamise küsimusi, pannud vastanduma meie ja teie või meie ja nende kultuuri, hoides lääne heaoluühiskonna ees peeglit – sealt vaatavad vastu igapäevane rassism, ksenofoobia, misogüünia ja arrogants.
Nii laseb kirjanik öelda ühel soome õpetajal oma teose minategelasele: «Lehmad poegivad, mitte ei sünnita, sa idioot!» Romaan jälgib lapse silmadega 1990ndaid ja kirjanikusarnase täiskasvanud jutustaja silmade läbi tänapäeva maailma, ent raamatus rändavad ringi ka fantaasiaolendid. Tegemist ei ole realistliku jutustusega, vaid autofiktsiooniga, kus üheks keskseks teemaks tõuseb mälu ja mäletamine.
Pajtim Statovci kirjutab soome keeles on hetke üks auhinnatumaid ja tõlgitumaid soome autoreid. Tema käsitletavad teemad muutuvad tänapäeva sõdivas maailmas aina aktuaalsemaks ja aina rohkem on neid, keda Statovci kogemus isiklikult kõnetab. Teiste jaoks aitab peegel mõista esimese ja teise põlvkonna pagulaste ees seisvaid lahendamata küsimusi, sõltumata asukohamaast või kohast, kust on lahkutud.
Statovci on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ja Aalto Ülikoolis stsenaristikat. Praegu kirjutab ta doktoritööd loomade representatsioonidest kirjanduses. Statovci võitis varasema Finlandia auhinna 2019. aastal romaaniga «Bolla». Tänavune võitja on neljas kirjanik Finlandia ajaloo neljakümne ühe aasta jooksul, kes on võitnud kaks korda. Varem on sama saavutanud Olli Jalonen (1990, 2018); Bo Carpelan (1993, 2005) ja Jukka Viikilä (2016, 2021). Eesti keeles on ilmunud Statovci 2014. a ilmunud debüütromaan «Minu kass Jugoslaavia» kirjastuselt Tänapäev 2016. aastal (tlk Anne-Mari Orntlich).
Tänavu jõudis kuue kandidaadi hulka veel Anna-Kaari Hakkarainen: Marraseliö (Kõduolend, kirjastus Tammi), Helmi Kekkonen: Liv! (kirjastus Siltala), Tommi Kinnunen: Kaarna (Korp, kirjastus WSOY), Kaj Korkea-aho: Hur man möter en mamma. / Äitiä etsimässä (Ema otsimas, tlk Laura Beck, kirjastus Otava), Hanna-Riikka Kuisma: Korvaushoito (Asendusravi, kirjastus Like).
Võitja valis kuue kandidaadi seast näitleja Alma Pöysti, kes on eestlastele tuttav mh filmidest «Neli väikest täiskasvanut», «Tove Jansson - rääkimata lugu» ja Aki Kaurismäki filmist «Langenud lehed». Lugejate lemmiku tiitli sai Tommi Kinnunen romaaniga «Kaarna» (Korp, kirjastus WSOY). Soome Raamatufond annab 30 000 euro suurust ilukirjanduse Finlandia-auhinda välja 41. korda. Eelmise aasta Finlandia võitnud Sirpa Kähköneni «36 urni» ilmus oktoobris eesti keeles (tlk Piret Saluri, Koolibri kirjastus).
Aimekirjanduse Finlandia võitsid Sofia Tawast ja Riikka Leinonen teosega «Suuri valhe vammaisuudesta» (Suur vale puudelisusest. Kirjastus Tammi). Autorid auhinnast: «Tõstsime puudelisuse temaatika marginaalsest valgusvihku. See on teos inimeseks olemisest. Mitte ühtki otsust puudega inimestest ei tohiks teha ilma puudega inimesteta. Puudelisus ei ole midagi üldisest inimlikkusest erinevat. Kui oskame asjadest rääkida, siis oskame leida ka lahendusi.»
Laste- ja noortekirjanduse Finlandia auhinna võitis Päivi Lukkarila teosega «Skutsi» (Mets. Skutsi tähendab slängis metsa, kirjastus Nokkahiiri). Noortega noorte keeles ja noorte probleemidest rääkiv noorteromaan. Autor: «Lugev inimene mõtleb ja esitab küsimusi. Õpetan lastele mängu, milleks on soome keel. Nemad toidavad mu hinge – nemad on tuleviku ehitajad. Viisin oma tegelased metsa, sest mets suhtub võrdselt kõigisse, noored julgevad tänapäeval olla nemad ise.»