SALADUSLOOR KERGITATI ⟩ Itaallased saavad viimaks näha põneva minevikuga 16. sajandi maali

Roomas näitamiseks välja pandud Caravaggio portreel paavstiks tõusnud Maffeo Barberinist on olnud kirev ajalugu. Foto: ALBERTO PIZZOLI / AFP

Roomas saabus kunstihuvilistele tõeline pidupäev, sest kuulsa 16. sajandi maalikunstniku haruldane teos pandi esimest korda üldse näitamiseks välja. See oluline Caravaggio portree valmis aastal 1598. aastal, kuid vajus vahepeal unustushõlma.

Tegemist on olulise portreega: see kujutab Maffeo Barberinit, Firenze aristokraati, kes krooniti 1623. aastal paavst Urbanus VIII-ks. Paavstlike standardite järgi oli tema valitsusaeg silmapaistev. Barberini laiendas kiriku territooriume relvajõu ja osava poliitika abil, trotsides isegi Kolmekümneaastase sõja 21 aastat.

Urbanus VIII oli suur kunstide patroon (ta tellis tihti Gian Lorenzo Bernini loomingut), kuigi teaduse osas sama öelda ei saa. Vatikani survel loobus Galileo avalikult oma astronoomilisest läbimurdest, mis põhines Koperniku heliotsentrilisel mudelil, mille Urbanus VIII samuti tagasi lükkas. 

Caravaggio kohtus Barberiniga päev pärast seda, kui temast paavst sai. Maal, mis pärineb 1598. aastast, kujutab 30-aastast Barberinit kandmas musta birettat — kolme- või neljatipulist katoliku vaimulike mütsi — ja rohelist varrukateta rüüd, mis on veel üks traditsiooniline katoliiklik sümbol. Selge pilguga ja kirja käes hoides oli ta juba omandanud Pisa ülikoolist õigusteaduse doktorikraadi ning tõusis kiriklikus hierarhias tänu headele sidemetele.

Caravaggio 1598. aasta maali Maffeo Barberinist esitleti esimest korda rahvale. Foto: EPA/MASSIMO PERCOSSI

Galerii andmetel hakkas Barberini juba varakult huvituma kaunitest kunstidest. 1598. aastal võõrustas tema sõber ja vaimulikukaaslane Francesco Maria del Monte oma perekonna palazzos raskustes kunstnikku — Michelangelo Merisi da Caravaggiot. Barberini kutsuti kohtuma kunstnikuga, kes maalis portree, mis hiljuti Itaalias ühest erakogust taas avastati.

Omaette kojutuleku märgina on teos eksponeeritud Roomas Palazzo Barberinis, mis on Riikliku Vana Kunsti Galerii kodu. See hoone ehitati Urbanus VIII valitsusajal koostöös arhitekt Carlo Madernoga ja jäi Barberini perekonna valdusse kuni 20. sajandini. Kolme sajandi jooksul anti Caravaggio portree peres põlvest põlve edasi. 1930. aastatel müüs perekond aga mõisa. Kuna teose tellimise või ostmise kohta polnud dokumente ega ühtegi avalikku näitust, hääbus teadmine maali kohta, kuni 1960. aastatel mainis seda Itaalia Caravaggio-uurija Roberto Longhi oma artiklis.

«Maali süda peitub kätes — vasakus, mis hoiab kirja, ja paremas, mis kerkib justkui maalist esile,» ütles kaaskuraator Paola Nicita avalduses. «See on maal, mis väljendab end žestide kaudu.»