ARVUSTUS ⟩ Düstoopia, mis paneb treppe veel rohkem vihkama

Šerifiks saades asub kartmatu insener Juliette (Rebecca Ferguson) uurima maa-aluse silo saladusi. Oma elu hinnaga. Foto: Apple TV+

Teise hooajani jõudnud ulmeseriaal «Silo» kujutab vanglat, mille elanikud ei tohi aru saada, et nad on vanglas.

Olles aastate jooksul kulutanud originaalsarjade tootmiseks paarkümmend miljardit dollarit, andis Apple hiljuti teada otsusest hakata vulinal jooksnud rahakraane kinni tõmbama. Päevad, mil Apple oma voogedastusteenuse jaoks loodud sarju tehes mõõdutundetult priiskas, on hakanud läbi saama.

Ulmeseriaali «Silo» fännid võivad siinkohal loodetavasti kergendusega ohata, sest kõrges ja ümaras maa-aluses düstoopias toimuv seriaal on kiiresti kujunenud üheks ​Apple’i lipulaevaks. «Silo» pole mitte ainult pannud fänne õhinaga järgmisi hooaegu ootama, vaid ka Hugh Howey raamatutriloogiat soetama. Mina olen üks neist, kes orki kukkus: kõigepealt sarjaga ja nüüd raamatutega.

Ja seda põhjusega, sest «Silo» suudab oma šerifist peategelasega põimida osavalt vesterni motiivid, postapokalüptilise ulme ja müsteeriumi. Igas episoodis avastatakse uhiuus niinimetatud mystery box, avamaks kontrolliühiskonnana toimiva maailma saladusi ja seaduspärasusi. Ja «Silo» düstoopiline kollektivistlik keskkond peidab endas küllalt nüansse, piisavalt ajalugu ja tumedaid nurgataguseid, et mõistatusi jätkuks mitmeks hooajaks. Raamatumaterjali jagub ja Apple’i plaan on teha neli hooaega.