Helilooja Alisson Kruusmaa sõnul kulgeb balleti tegevus läbi naise silmade ja see naine sümboliseerib harmooniat loodusega. Apokalüpsise palge ees paljastuvad nii inimeste süngeimad impulsid kui ka nende varjatud helgemad toonid. Pealiskaudne vajub kõrvale ning jääb vaid inimeseksolemise karge reaalsus, mis on viimane, mida vana maailm veel näeb. Hävingust aga koidab uue maailma tekke võimalikkus. Sünni ja hävingu eri faase ühendab naispeategelase arengulugu, kes koos maailmaga teeb läbi tõusud ja langused, kuid kelle tee viib inimkonna peavoolust eemale.