Kas tehisintellekt on jõudnud ka sinu raamaturiiulisse?

Just kaanekujunduste ja illustratsioonide puhul on tehisintellekti rolli senisest enam märgata. Fotol valik raamatukaasi, mis on valminud tehisintellekti abil. Foto: Eero Vabamägi

Kui paar aastat tagasi oli tehisintellekti järsk peatõstmine vaid ulmekirjanduse teema, siis praeguseks on selge, et tehisintellekt on end sisse söönud kõikidesse kultuuri- ja eluvaldkondadesse ning on põhimõtteliselt täiesti möödapääsmatu.

Alles möödunud nädalal tuli uudis, et idufirma-kirjastus plaanib järgmisel aastal tehisintellekti kasutades avaldada 8000 raamatut. Kirjanikud ja kirjastajad on selle muidugi hukka mõistnud. Nimelt küsib iduettevõte Spines autoritelt 1200–5000 dollarit nende raamatute toimetamise, korrektuuri, vormindamise, kujundamise ja levitamise eest tehisintellekti abil, nii et autoril jääb üle vaid romaan valmis kirjutada.

Nädal enne seda tuli uudis, et suurkorporatsioon Microsoft käivitab midagi kirjastuselaadset, mille eesmärk on samuti trükkida raamatuid kiiremini kui traditsioonilised kirjastajad. Novembri alguses selgus, et suurkirjastus HarperCollins jõudis Microsoftiga ka selles osas kokkuleppele ning lubab autorite loal mõningaid oma romaane kasutada tehisintellekti mudelite koolitamiseks. Seega võib öelda, et tehisintellekt on kirjastusmaailmas juba täiesti vältimatu. Kuid kas see mõjutab ta kodumaiseid kirjastusi?