RAHA ON JAGATUD ⟩ Selgusid uued kunstnikupalga saajad

Urmas Lüüs oma lavastusliku installatsiooni «Ülerahvastatud üksindus» ees 2022. aastal. Foto: Aron Urb

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga 10. lennu saajateks aastatel 2025‒2027: Marten Esko, Urmas Lüüs, Laivi Suurväli, Timo Toots, Johanna Ulfsak.

Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Konkursi võitjatega sõlmib loomeliit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga suurus on 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk. Kunstnikupalka annab Eesti Kunstnike Liit välja koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.

Avalduste esitamise tähtajaks 14. november 2024 laekus 64 taotlust. Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/-kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle.

Valimiskomisjoni kuulusid Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Reimo Võsa-Tangsoo (kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud) ja Erik Alalooga (kunstnikupalga saaja aastatel 2024‒2026).

Marten Esko (1990) on kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstu-aalseid lähenemisi teadmis-, teadlikus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles muuseumiga erinevate rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.

Marten Esko. Foto: Remo Tõnismäe

Urmas Lüüs (1987) on kunstnik, kes töötab ehte, skulptuuri, installatsiooni, kirjutamise, muusika ja teatri vallas. Lüüs on õppinud sepakunsti ning loonud suuremõõtmelisi installatsioone ja lavastusi. Tema isiknäitused on sageli jutustava koega, luues ruumilisi keskkondi, kus justkui keegi on elanud, olnud ja käinud. Ruumidesse tekivad nihked, katkestused, võimatused, mis loovad poeetilise ja kujundliku tasandi. Lüüsi eriilmselisele loomingule on iseloomulik ka teatud õõv: näilise turvatunde all peituvad hoomatav, kuid sõnastamatu oht ning lagunemine. Lüüs ehitab maailmu ja kohe ka lammutab need.​

Ämbriga ilu ja irooniat – eestiaegse kodanlase eluolu Urmas Lüüsi Kumu näitusel. Foto: Tairo Lutter

Laivi Suurväli (1988) on vabakutseline kunstnik, kes väljendab end läbi moekunsti. Lähtuvalt moe olemusest on tema loomingus temaatiliselt läbivateks märksõnadeks iha ja igatsus, sõltuvus ja ülistus, tootmine ja pakkumine, säilimine ja hävimine ning väärtuse hindamine. Tema loomingut iseloomustab materjalipõhine ja eksperimenteeriv lähenemine tekstiilidele, mis laieneb rõivastelt ja aksessuaaridelt skulpturaalsete installatsioonide ning suuremõõtmeliste teosteni lõuendil. Laivi on omandanud bakalaureusekraadi moedisaini erialal Eesti Kunstiakadeemias ja magistrikraadi Helsingi Aalto Ülikoolis. Ta on end täiendanud resideerudes Londonis, Kopenhaagenis, Barcelonas ja Brüsselis.​

Timo Toots (1982) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Maajaamas, Otepää lähistel. Tema kunstiteosed keskenduvad inimese, tehnoloogia ja looduse suhetele. Teostes kajastuvad teemad privaatsusest jälgimisühiskonnas ning looduse rollist tehnoloogilises ajastus. Alates 2006. aastast on ta loonud isiknäitusi, osalenud grupinäitusel ning eriprojektides Eestis, Euroopas ning mujal maailmas. 2013. aastal asutas tehnoloogia- ja kunstitalu Maajaam. Toots on õppinud informaatikat Tartu Ülikoolis ja fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Õpingute ajal täiendas end Islandi Kunstiakadeemias ja Karlsruhe Kunstikõrgkoolis meediakunsti erialal.​

Maajaamas avati tehnoloogilise kunsti vabaõhunäitus «Metsikud bitid». Pildil näituse kaaskuraator Timo Toots. Foto: Maarius Suviste

Johanna Ulfsak (1987) on vabakutseline kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja rakenduskunsti vahealal. Ulfsak on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ning omandanud magistrikraadi Taanis Designskolen Koldingis tekstiilidisaini erialal ja on täiendanud end Kyotos Jaapanis Kawashima tekstiilikoolis. Alates ülikooliõpingutest on tema fookuseks olnud hääbuvad ning aeganõudvad traditsioonilised tehnikad ja nende teadmiste rakendamine kunsti- ja disainipraktikas. Johanna Ulfsak on loonud arvukalt tekstiilialaseid installatsioone, kunstiteoseid ning kordumatuid tarbekunstiseeriaid. Ulfsak tegeleb loomingus distsipliinide ja materjalide vaheliste hierarhiatega, olgu selleks kunst ja käsitöö, sugu või nähtamatu ja tunnustatud töö.

Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:

2016‒2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu

2017‒2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma

2018‒2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja

2019‒2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld

2020‒2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman

2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir

2022–2024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik.

2023–2025: Art Allmägi, Sandra Kosorotova, Peeter Laurits, Krista Mölder, Terje Ojaver,

Darja Popolitova, Laura Põld, Taavi Suisalu, Airi Triisberg, Kristina Õllek.

2024‒2026: Erik Alalooga, Tanel Rander, Uku Sepsivart, Diana Tamane,

Maria Valdma-Härm.