MILJARD EUROT JA EESTI KLAVER ⟩ Notre-Dame avab pärast viit aastat kestnud tohutut taastamistööd taas uksed

Pärast 2019. aasta aprilli tulekahju koguti annetustena 846 miljonit eurot kokku 340 000 annetajalt 150 riigist. Foto: EPA/Mohammed Badra/Scanpix

Viis aastat pärast seda, kui kogu maailm nägi, kuidas üks armastatumaid maamärke, Notre-Dame'i katedraal, põles, on 861-aastane hoone taastatud. Katedraal avab oma uksed avalikkusele pühapäeval, 8. detsembril, ja sündmust tähistatakse kahe katoliku missaga, vahendab artNEWS.

Pärast 2019. aasta aprilli tulekahju koguti annetustena 846 miljonit eurot kokku 340 000 annetajalt 150 riigist. Lisaks eraldati vahendeid ka teistele mälestusmärkidele.

«See katedraal on siin seisnud üle kaheksa sajandi. See pidas vastu kahele maailmasõjale, paljudele lahingutele ja sõjakäikudele. Otsus Notre-Dame'i taastada näitab meie võimet päästa, taastada ja mõnikord ka uuesti leiutada seda, kes me oleme, säilitades meie päritolu. See on sõnum inimkonna saavutustest,» ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron CNN-ile.

Tegemist oli tohutu projektiga: rohkem kui 2000 töölist osales taastamistöödes ja asendati umbes 1300 ruutmeetrit kivi, puhastati 8000 orelivilet ning valmistati ja paigaldati 1500 tammepuidust pinki. Muuhulgas saadeti Eestist ka tuliuus Estonia klaver, mis Eestis ka sisse õnnistati.

Asenduskivid katedraali taastamiseks toodi põhja-Prantsusmaa karjääridest. Eksperdid suutsid originaalkivis tuvastada väikeseid tunnusjooni – näiteks teatud fossiile –, mis aitasid määrata kivi geograafilise päritolu. Valdav osa kivist oli küll kahjustamata, kuid seda kattis ajapikku kogunenud tolmu- ja mustusekiht ning ka tahma ja pliipulbri kiht tulekahjust ning selle kustutamisest. Kivi puhastati kõigepealt suure võimsusega tolmuimejatega ning seejärel pihustati pinnale puhastusvahend, mis koorus maha koos mustusega.

Sama hästi ei läinud aga katedraali puitelementidel, mis kõik põlengus hävisid. Ükski 800-aastane tala ei säilinud, kuid need asendati originaalile võimalikult sarnase tammepuiduga Prantsusmaa metsadest.

Leida tuli umbes 1200 tamme, millele kehtestati ranged nõuded: nad pidid olema sirged, ilma oksakohtadeta ja vabad nn «külmapragudest», ning vähemalt 13 meetrit pikad. Suurem osa puidust saeti käsitsi ja neist raiuti seejärel kirvestega välja sobiv kuju, just nagu talade valmistamisel 13. sajandil.

Estonia klaverivabrikus õnnistati Notre-Dame'i katedraalile kingiks minev Estonia klaver. Foto: Tairo Lutter

Katedraal puhastati põhjalikult taastamise käigus ning marmormosaiigid ja vitraažaknad löödi läikima ning freskod värskendati. Novembris helisesid esimest korda testimiseks ka kaheksa taastatud kella katedraali kellatornist, mis sai tulekahjus osaliselt kannatada.

Hoone tipus taastati kuulus tornikiiver ning selle kuldne kukk asendati sümboolselt fööniksiga, mis on teadupoolest tuhast tõusmise sümbol. Tornikiivri all asunud kaheteistkümne apostli ja nelja Uue Testamendi evangelisti vaskkujud, mis pääsesid tulekahjust tänu kavandatud restaureerimistöödele, jõuavad katedraali tagasi järgmise aasta alguses.

Notre-Dame'i oodatakse iga päev külastama kuni 40 000 inimest.

Notre-Dame 2019. aasta kevadel. Foto: Alexis Sciard / imago images / IP3press

Alles selle aasta alguses tekitasid Notre-Dame’i katedraali moderniseerimisega seotud ideed pahameelt kogu Prantsusmaal ning rohkem kui 125 000 inimest allkirjastas petitsiooni, milles mõisteti hukka ettepanek asendada arhitekt Eugène Viollet-le-Duc’i 1859. aastal loodud kabeliaknad vitraažkunstiteostega. 

Algupärased aknad ei saanud 2019. aasta tulekahjus, mis hävitas katedraali katuse ja ikoonilise torni, kahjustada. Kuid Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi 8. detsembril ettepaneku viia need aknad uude muuseumi, mis on pühendatud Notre-Dame’i taastamisprotsessile. Ta lisas, et Prantsuse kaasaegsed kunstnikud kutsutakse esitama uusi kujundusi kuue seitsmest kabeliaknast, mis asuvad kiriku lõunapoolsel küljel.