Eesti teatri imemees Kristjan Suits: teatris peaksid võistlema ideed, mitte renomee

Filmi- ja teatrikunstnik Kristjan Suits Draamateatris. Siin varakambris hoitakse riistu, millega kunstnik laval imet korraldada aitab. Foto: Mihkel Maripuu

Praegu rabatakse pileteid etendustele «Rahamaa», «Solaris», «Valgus maailma lõpust», «Meie klass» ja «Kotka tee taeva all». Neid teatrilavastusi seob üks nimi – kunstnik Kristjan Suits.

Teatriringkonnas on Suitsu nimi juba ammu kvaliteedimärk. Ta on aidanud vedada viimastel aastatel Tallinna Linnateatri uue maja valmimist, jõudnud selle kõrvalt igale poole mujale ning tegutseb nüüd vabakutselisena, kes hoiab silma peal nii Eesti kui ka välismaa teatril.

Draamateatri lavastuse «Rahamaa» tuleva suve 150-eurosed piletid kadusid äsja nagu soojad saiad. Mille üle teatrirahvas kurdab, kui nii kallilt saab pileteid müüa?

See on väga suur privileeg, et saan kunsti teha. Maksumaksja maksab selle kinni ja ma olen väga tänulik.

Aga me peame mõtlema selle peale, et kõigil inimestel ei ole seda 150 eurot. Suur osa inimestest saab miinimumpalka. See on väga kitsas ringkond, kes endale selliseid pileteid lubada saab. Teatripilet peab olema kättesaadav, kui me teeme teatrit riigi raha eest. Kui me teeme seda eraalgatuslikult, siis võib pilet ka tuhat eurot maksta, vahet pole.