Saada vihje

SEIS ON HALB Teatrirahvas piketeerib teatrites edasi

Copy
Toompeal käinud plakatid keskenduvad solidaarsuse mõistele ja selle vääriti kasutamisele kärbete valguses.
Toompeal käinud plakatid keskenduvad solidaarsuse mõistele ja selle vääriti kasutamisele kärbete valguses. Foto: Elena Aulis

Algas aktsioon, mille käigus rändavad septembris ja oktoobris Toompeal peetud kultuuritöötajate piketi plakatid teatrist teatrisse, et väljendada veelkord teatritöötajate kehva olukorda ja rahulolematust valdkonna rahastusega.

6. detsembril tegi plakatite üles riputamisega otsa lahti Ugala teater, uuel aastal rändavad plakatid edasi järgmistesse teatritesse.

Teatrirahvas kogunes selle aasta 24. septembril Stenbocki maja ette avaldama meelt kultuurivaldkonna kärpimise ja eelarve külmutamise vastu, mis sisuliselt tähendab ka kultuuritöötajate palga taaskordset paigal seismist. Kultuuritöötajate palgad on hoolimata arengukavast ja eesmärkidest igal aastal maha jäänud riigi keskmisest. Inflatsiooni ja maksukoormuse tõusuga kahaneb teatritöötajate toimetulekuvõime pidevalt edasi.

Loomeliite ja kultuuritöötajaid pikett Riigikogu ees kus protesteeriti kultuurivaldkonna kärbete vastu.
Loomeliite ja kultuuritöötajaid pikett Riigikogu ees kus protesteeriti kultuurivaldkonna kärbete vastu. Foto: Mihkel Maripuu

15. oktoobril kogunesid kultuurivaldkondade töötajad ja erinevate loomeliitude esindajad Riigikogu ette piketile, et protestida kärpe ebaproportsionaalsuse vastu. Kultuurivaldkonna kärbe moodustab 10,16% kogu riigieelarve kärpest, samas kui kultuuri osa eelarvest on vaid 1,77%.

Toompeal käinud plakatid keskenduvad solidaarsuse mõistele ja selle vääriti kasutamisele kärbete valguses.

Loomeliite ja kultuuritöötajaid pikett Riigikogu ees kus protesteeriti kultuurivaldkonna kärbete vastu.
Loomeliite ja kultuuritöötajaid pikett Riigikogu ees kus protesteeriti kultuurivaldkonna kärbete vastu. Foto: Mihkel Maripuu

Kärpekava kohaselt väheneb kultuurivaldkonna rahastus 2025. aastal 13,43 miljonit eurot, 2026. aastal veel 7,57 miljonit ja 2027. aastal 5,25 miljonit. Tuleviku väljavaade on tume, samas kui kultuuriministeeriumi osakaal riigieelarvest moodustas 2002. aastal 3,84 protsenti, 2024. aastal 1,96 protsenti ja 2025. aastal on see kõigest 1,77 protsenti.

Riigi majandusel ei lähe hästi, kaitsekulud vajavad tõstmist, kärpimisel rõhutakse solidaarsusele – see kõik on mõistetav, kuid veidi enam kui 20 aastaga on kultuuriministeeriumi eelarve maht riigieelarves kahanenud pea kaks korda ning kultuuri on kärbitud järjekindlalt.

Kärbitakse solidaarsuse egiidi all, kuid valitsuse tuleva aasta 132,1-miljonilisest kärpest moodustab kultuuriministeeriumi 13,43 miljonit 10,16 protsenti – samal ajal on kultuuriministeeriumi eelarve osakaal riigieelarvest 1,77 protsenti.

Tagasi üles