Allee galeriis avatakse Laurentsiuse unikaalne maastikumaalide näitus

Laurentsiuse näitus Allee galeriis Foto: Allee galerii

Teisipäeval, 10. detsembril avatakse Tallinnas Allee galeriis (Uus 7) Laurentsiuse maalinäitus «Maastik see ja teine», mille kuraator on Harry Liivrand. Kunstnikuvestlus toimub galeriis 13. detsembril kell 18.00. Näitus on avatud 22. jaanuarini 2025.

Laurentsiuse (s 1969, kodanikunimega Lauri Sillak) esimene väljapanek Allee galeriis on niiöelda kaks ühes. See on maastikumaali näitus nii otseses kui ülekantud tähenduses, eksponeerides kuut suuremõõtmelist ja 12 väiksemat akrüülmaali, kõik valminud 2024. aastal.

Laurentsius kuulub juba 1990. aastate keskpaigast eesti esimaalijate hulka, kelle manuaalsed oskused esile manada tehniliselt virtuoosseid ja elegantseid sümbolistlikke kujutluspilte on senise eesti maali taustal pretsedenditu. Laurentsiuse salapärane looming intrigeerib heas mõttes endiselt, tema teostest õhkub aga nüüd rohkem kontemplatsiooni ja ajatut metafüüsilist rahu. Kuid teoste lähtemotiivid ja loogika pole muutunud – need kontseptualiseerivad mütoloogia uut tõlgendamist.

Kuuel suurel maalil valitseb kompositsiooni ebamäärasesse ruumi paigutatud hiiglaslik õuna meenutav fantastiline puuvili, ilma konkreetsete botaaniliste tunnusteta frukt. Suure kujutusliku täpsusega maalitud frukti raskus on lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb ta üle raami ääre kunstisaali. Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri.

Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise ja absurdselt mõjuva lumemehe kujundiga, mida märkab ka hiigelviljadel. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid.

Kui fruktipiltides taandab Laurentsius koloriidi peamiselt pruunikas-kollasele, justkui identifitseerides ennast vanade meistritega – mis on kujutatud motiivi silmas pidades loomulikult artistlik irooniline mäng, siis teisalt demonstreerib kunstnik meisterlikku toonmaali. Lumemehi täiendavad raagus oksad loovad mõttelise silla fruktimaalide juurde ja sümboliseerivad tegelikkust, päriselu.