REPORTAAŽ ⟩ Pariisi süda tuksub jälle: Notre-Dame avas pärast tulekahju taas oma uksed

2000 kuju ja dekoratsiooni taastati või kujundati ümber, sealhulgas vitraažaknad, tõelised meistriteosed, mille olid loonud keskaegsed kunstnikud. Foto: Erakogu

Notre-Dame'is, mis on olnud usu, inspiratsiooni ja rahu paik enam kui 800 aastat, toimuvad 8. detsembrist alates taas iga päev jumalateenistused pärast seda, kui kirik peale traagilist õnnetust 2019. aastal olude sunnil oma uksed sulges. Kogu Pariis, ja võiks isegi öelda, et kogu maailm, elas kaasa Jumalaema kiriku avamisele möödunud nädalavahetusel ja suunas pilgu selle sajandeid püsinud pühamu poole.

Tol õhtul, kui Notre-Dame põlema süttis, oli kiriku keskne portaal pooleldi avatud. Kooriruumi taga, kus Maîtrise Notre-Dame de Paris koor liturgia ajal teenib, paistis Marc Couturieri kuldne rist suitsevate rusude kuhja tagant välja – kristlik ususümbol keset põlevat katedraali. See pilt rabas kogu maailma: näha rusudesse vajunud katedraalis kuldset risti säramas oli midagi erakordset. See stseen köitis paljude tähelepanu ning sellest sai kiiresti lootuse sümbol, mis väljendab evangeeliumi südant – Jeesuse surma ja ülestõusmist – ning kinnitust, et katedraal saab varsti taastatud ning rahvale jumalateenistusteks avatud.

Pariisi peapiiskop Laurent Ulrich ütles, et ta sooviks, et Notre-Dame, UNESCO pärandisse kuuluv kultuuriobjekt, sajandeid unikaalset ajalugu kandev kirik, kannaks edasi ühtsust ja osadust. «Kogu Pariisi kirik väljendab oma peapiiskopi häälega seda suurt rõõmu, tänulikkust, tugevat vastutustunnet ja kirglikku soovi, et Notre-Dame oleks kõigi jaoks osaduse ja rõõmu allikaks ka edaspidi,» ütles ta.