Pariisi Jumalaema kirik teenib jälle, ja selles ka Estonia klaver

Teine missa uuesti avatud kirikus. Keskmes kunstnik Guillaume Bardet’ disainitud altar. Foto: Jeanne Accorsini/sipa/Scanpix

Prantsusmaa ajaloo- ja kultuurisümbol Notre-Dame de Paris ehk Jumalaema kirik Pariisis on pärast traagilist õnnetust 2019. aastal taas uksed avanud. Notre-Dame’is, mis on olnud usu, inspiratsiooni ja rahu paik enam kui 800 aastat, toimuvad 8. detsembrist alates iga päev jumalateenistused, järgnevad jõulukontserdid.

Kogu Pariis – võiks öelda, et kogu maailm – on elanud kaasa Jumalaema kiriku avamisele möödunud nädalavahetusel. Pariisi peapiiskopi Laurent Ulrich sõnul sooviks ta, et Notre-Dame kannaks edasi ühtsust ja osadust. «Kogu Pariisi kirik väljendab oma peapiiskopi häälega seda suurt rõõmu, tänulikkust, tugevat vastutustunnet ja kirglikku soovi, et Notre-Dame oleks kõigi jaoks osaduse ja rõõmu allikas.»

Katedraali ajalugu on tihedalt seotud Prantsusmaa ajalooga. 12. sajandil ehitatud, 18. sajandil modifitseeritud ja 19. sajandil taastatud hoone on sajandite jooksul olnud Pariisis kristliku jumalateenistuse sümbol.

4. sajandil sai Pariisist frankide kuningriigi kristlik «pealinn». Esimene, Saint-É​tienne’i kirik ehitati 6. sajandil Pariisi Cité saarele ja just sinna, kus praegu asub Jumalaemale pühendatud kirik. Linna areng algas 12. sajandil pärast normannide sissetungi. Linn õitses, sellest sai kunsti ja vaimsuse kants Euroopas.

Samal ajal liikusid ristisõjad Jeruusalemma ja palverännakuid tehti Santiago de Compostelasse. Citést sai tähtis peatuspaik palverännuteedel. Kuid puudus palverändurite vajadusele vastav suur kirik, kuhu nad kõik ära mahuks. Jumalateenistuse läbiviimiseks alustas toonane Pariisi piiskop Maurice de Sully uue katedraali ehitamisega, mis õige pea Pariisi linnakeskust kaunistas. Loomulikult oli keskaegne pühamu palju väiksem kui praegune, aga nii algas Notre-Dame’i lugu.