Eesti keel rikastub igal aastal sadade uute sõnadega, millest igaüks peegeldab ajastuvaimu ja ühiskonna vajadusi, aga mida tähendavad sõnad digikukkur, klaaskalju ja tehno-optimist? Keelesäuts annab vastused.
DIGIKUKKUR JA POLIITHÄMA ⟩ Sõnastikku on lisatud mitu uut sõna, aga mida need tähendavad?
Uued sõnad jõuavad ühiskonda mitmel erineval moel, ent enamasti kajastavad need muutusi ühiskonnas. Nõnda ongi 2024. aastal on sõnaraamatusse lisatud mitmeid uusi sõnu, mis on seotud poliitika ja valitsemisega, nende hulgas näiteks sõna klaaskalju ja poliithäma, kõneleb Kristina Koppel Eesti Keele Instituudist Vikerraadio «Keelesäutsus».
Klaaskalju viitab naise valimisele juhtivale ametikohale olukorras, kus on ette teada, et valdkonnas on asjad halvasti.
Ka on lisatud sõnastikku sõna maksufestival, mis tähendab olukorda, kus valitsus kavandab korraga mitmeid uusi makse ja maksutõuse. Poliithäma viitab poliitikute keerutamisele ja demagoogitsemisele, mille kaudu püütakse võita valijate poolehoidu.
Üleväljakärbe tähendab ühetaolist kulude kärpimist kõigis valdkondades, väljend «lennukilt raha külvama» aga toetussummade jagamist ühtlaselt kogu valdkonnale, mitte konkreetsete isikute vajadustest lähtudes.
Samas on palju uusi sõnu lisandunud ka IT- ja tehnoloogiavaldkonnas. Digikukkur on 2026. aastal Euroopas kasutusele võetav elektrooniline rakendus, mis lubab loobuda kõigist paber- ja plastikdokumentidest.
Digipagendamine tähendab isiku või teema eemaldamist sotsiaalmeedia platvormilt, kui isik on levitanud valeinfot või kui teema on tunnistatud platvormile sobimatuks. Krativäeline riik tähendab riiki, mis kasutab valitsemises, majanduses ja ühiskonnastruktuurides aktiivselt ja tõhusalt tehisaru. Sellega mõneti seotud on sõna tehno-optimist ehk isik, kes on veendunud, et uue tehnika areng ja tehnoloogiad aitavad lahendada kõik inimkonna probleemid.