Saksa keel kui trump äri ja kultuuri vallas

Järgmisest hooajast saab Mihkel Seeder esimeseks eestlasest teatrijuhiks Saksamaal. «Kui mu esimene saksa keele õpetaja oleks aimanud, et hakkan saksa keeles igapäevaselt tööle, oleks ta peast kinni hoidnud,» muheleb ta. Foto: Eero Vabamägi

Eestlased on võõrkeelte oskuse poolest Euroopa tippude seas. Kui aastakümneid mõjutas Eesti võõrkeelte statistikat vene keele suur osakaal, siis nüüdseks on inglise keel kindlal esikohal. Kuidas on aga lugu saksa keele õppimise ja õpetamisega?

Vähemalt ühte võõrkeelt oskab Eurostati andemetel 95 protsenti Eesti elanikest, kahe, kolme ja rohkema võõrkeele oskajaid on samas suurusjärgus nagu Soomes, Hollandis ja Luksemburgis – umbes 75 protsenti. Vaid sloveenlaste keelteoskus on teistest kaugel ees.

Keeleõppepoliitika muutused alates 2022. aastast hakkavad mõju avaldama just teise võõrkeele pingerivile. Koolid peavad teise võõrkeelena pakkuma vähemalt üht Euroopa Liidu ametlikku keelt. Praktilised tulevikuperspektiivid praeguses geopoliitilises olukorras vähendavad oluliselt vene keele rolli, sest väheneb motivatsioon õppida keelt, mille koduriiki ülikooli, tööle ega reisile minna pole võimalik. Mis võiks tulla asemele?