Maailma ooperilavadel laulev Lauri Vasar on Estonia repertuaari osas väga kriitiline

Lauri Vasara debüüt Figarona Berliinis – Wolfgang Amadeus Mozarti looming on ka häälele kasulik, sest seda muusikat peab väga distsiplineeritult laulma, räägib laulja. Lisaks Figarole on pildil Susanna, keda kehastab Anna Prohaska. Foto: Hermann ja Clärchen Baus

Vikerraadio «Vikerhommikus»​ käis külas ooperilaulja Lauri Vasar, kes usub küll uue ooperimaja vajalikkusesse, kuid kutsub üles mõtlema sellele, millega me seda maja täitma hakkaksime. Nimelt toob ooperilaulja välja, et ooperi osakaal rahvusooperis on jäänud suisa häbiväärselt väikseks.

Ooperilaulja Lauri Vasar elab nii Salzburgis kui ka Berliinis ning lahkus Eestist juba üheksakümnendate keskel. Tänasel päeval annab ta vabakutselise lauljana kontserte ning osaleb ooperisolistina lavastustes kogu maailmas.

Põhjus, miks Lauri Vasarat just eriti tihti Estonia ooperiteatri laval ei näe, toob ooperilaulja ise välja, et Estoniast ei leia naljalt sobivat repertuaari või sobivat rolli, sest Eestis on päris palju lauljaid, kes ootavad löögilesaamist, kusjuures osa neist on Vasara sõnul ka Estonia teatri palgal. «Tihti lauljad istuvad kodus ja ootavad, millal neid lavale lastakse. Ei tahaks nende käest tööd ära võtta,» tunnistab Vasar.

Vasara sõnul on Eestis väga palju andekaid lauljaid, kes ei ole siiani eriti palju tööd saanud, kellel läheb füüsiline ja vaimne vorm ühel hetkel põhimõtteliselt sassi, sest nad ei saa nii palju lavale, et end ooperilauljana vormis hoida.

Praegu Hamburgi ooperimajas töötav Lauri Vasar on laulnud ka Viini, Salzburgi, Berliini, Hannoveri, Barcelona, Ateena ja paljudes teistes kuulsates ooperites. Foto: Erakogu

«Ma ei tea, mis selle põhjuseks on, aga mul on tunne, et vähemalt Rahvusooper Estonias on küll ooperi osakaal väiksemaks muutunud kui vanasti. Olen praegu kaks nädalat Eestis ja mõtlesin ooperisse minna, aga tegelikult ei olegi midagi vaadata,» sõnab Vasar.

«Nii kahju, et ei ole näiteks «Võluflööti» või «Boheemi», mis igal juhul on Euroopas jõuluajal vaadata. Ma kujutan ette, et see oleks uue publiku kasvatamise mõttes oluline mängida. Selle asemel on ooperirepertuaari Estonias üldse väga väheks jäänud. Ma ei tea, kas see ongi teatri enda suund või on neile antud ülesanne raha kokku hoida, kuid see on minu jaoks natuke arusaamatu. See on ikkagi rahvusooper, aga ooperi osakaal on äärmiselt pisikene,» kirjeldab ooperilaulja.

Vasara meelest peaks repertuaaris rohkem olema n-ö põhitükke: Puccini, Verdi, Mozart.

«Uus ooperimaja on absoluutselt teretulnud nähtus, ma võin seda sajaprotsendiliselt kinnitada, et Estonia tõepoolest vajaks uut saali. See lava on tõesti imepisike, nii et see on raske nii balletitantsijatele kui ka lauljatele,» lisab Vasar. «Suuri ja uhkeid lavastusi on väga raske sellele lavale ära mahutada ning akustika on seetõttu suhteliselt keeruline, eriti noortele lauljatele.»

Samas peaks Vasara sõnul rohkem mõtlema sellele, et kui tuleb suur uhke maja, siis mis selles majas toimuma hakkaks. «Ballett on edukas ja väga menukas, aga kui rahvusooperis jääb ooperi osakaal järjest väiksemaks, siis minul isiklikult tekib küsimärk. Selles mõttes peaks küll midagi muutuma,» sõnab Vasar.