ARVUSTUS ⟩ Oskuslik värvivalitseja Andro Kööp

Jäägitu kunstnik: Kööp on näitusele esitanud teoseid, mis on algselt olnud maalilapiks, paletiks, põranda kaitsepapiks. Foto: Madis Veltman

Intiimses, mahedalt lillelise stukkdekooriga palistatud Allee galeriis on esmapilgul vägagi ontlik näitus: helged värvid, uhked kuldsed raamid, kammerlikes mõõtmetes maalid.

Nende looja Andro Kööp (1967) on moekunstniku haridusega interdistsiplinaarne autor, kes on tegev kunstniku, sisearhitekti ja disainerina. Viimastel aastatel on ta tähelepanu püüdnud – Eesti esindustessegi jõudnud – koostöös Tekeroga sündinud eksklusiivsete vaipadega, mida võiks iseloomustada pigem kui suurlinlikke ja kosmopoliitseid kui «rukkilillepuruseid».

Kööbi plussiks ja ka miinuseks on kameeleonlikkus – ta muutub-kohaneb ajaga, kontekstidega, tellimustega. Nii pole tal üht selget laadi, mis kohe signaliseeriks, et tegemist on just nimetatud kunstnikuga. Kui järele mõelda, on Kööp justkui plastmass, mille loomus ja seega ka tunnus ongi muutumine. Nagu plastist võib teha merevaiku, vandlit, puitu, erke või pulgakommilikult siiruviirulisi limpsima kutsuvaid esemeid, flirdib Kööp popi ja mitmesuguste modernistlike suundumustega, tõlgendab neid, aga ka tänapäevast tarbimisele valla rahutut aega.