Lugu väga paksust mehest: süütunde ja üksilduse inimlik ülekaal

Samuel D. Hunteri «Vaal» Rakvere teatris. Foto: Kalev Lilleorg

Üksjagu üllatav ja samas sümpaatne kokkusattumus, et teatriaasta kõige külluslikumaks lavastuseks tituleeritud «Leviaatan» (lavastaja Lauri Lagle, Ekspeditsioon) ja kindlasti üks vaoshoitumaid, askeetlikumaid lavastusi «Vaal» tõukuvad, kumbki omal kombel, Hermann Melville’i romaanist «​Moby Dick». Üksiti on need kaks viimase aja kõige puudutavamad teatrielamused, õnneks omavahel täiesti võrreldamatud.

Filmi ülekandmine teatrilavale või teatri konkureerimine filmiga on üks mõttetumaid ettevõtmisi, mil pahatihti luhtumise maik man. Sestap olin juba valmis mürki võtma, et Noormetsa lavaversioonis ei muundata peategelast Karli reaalselt, silmanähtavalt ülekaaluliseks, vaid see jäetakse publiku kujutlusvõime hooleks. Isegi pettusin, nähes teleekraanil katkendit.