LÄBIMURRE ⟩ Nüüd on teada, miks saladuslik Stonehenge tegelikult rajati

Pikka aega on saladuseks olnud, miks Stonehenge tegelikult rajati. Nüüd on kunstiteadlastel viimaks vastus. Foto: XINHUA

Tänavu on olnud monumentaalne aasta Stonehenge'i loomise kohta täiendavate informatsiooni leidmisel, kuid nüüd on viimaks teada, miks saladuslik Stonehenge tegelikult rajati, vahendab ARTnews.

Uurijad pakuvad nüüd välja, et see ringjas kivirajatis võib olla rajatud eesmärgiga ühendada iidseid põllumajanduskogukondi, teatas CNN.

Sel aastal avastasid eksperdid, et Stonehenge'i keskne kuuetonnine altarikivi võib olla pärit rohkem kui 450 miili kauguselt Šotimaalt. Varem oli teada, et kivid pärinesid 16 miili kauguselt kohast, mis on nüüd Briti linn Marlborough, ja et väiksemad sinikivid toodi 125 miili kauguselt Preseli mägedest, mis asuvad tänapäeva Walesis.

Droonifoto Briti megaliitehitisest Stonehenge'ist. Foto: Amit Kale / Shutterstock

Mike Parker Pearson, Londoni ülikooli professor, on esitanud idee, et Stonehenge'i loomine võib olla seotud kivide geograafilise kaugusega. Tema väitel võib Stonehenge olla varajaste pingutuste tulemus, et ühendada põllumehi ja nende kogukondi kogu Briti saartel ajaperioodil, mil toimusid suured sotsiaalsed muutused. Kivid võivad olla olnud kingitus või tähendanud poliitilist liitu. 

«Stonehenge paistab silma kui monumentaalne mikrokosmos, mis kujutab kogu Briti saart,» kirjutab ta uues uuringus, mis avaldati teadusajakirjas Archaeology International  neljapäeval.

Ükski teine monument piirkonnas ei sisalda kivimeid, mis oleks toodud sellistelt kaugustelt. Parker Pearsoni sõnul tuleks Stonehenge'i käsitleda sama palju poliitilise kui religioosse monumendina. Ehkki ehitis on suunatud talvisele ja suvisele pööripäevale, ei pruugi see olla selle peamine eesmärk.

«Ma arvan, et me ei ole lihtsalt vaadanud Stonehenge'i õigesti. Tuleb vaadata seda tervikuna, et aru saada, mida nad püüavad teha. Nad ehitavad monumenti, mis väljendab teatud aspektide püsivust nende maailmas,» ütles Parker Pearson The Guardianile.

Varem arvati, et altarikivi on langenud oma praegusele kohale, kuid nüüd on selge, et tegemist võib olla pigem teadliku valikuga, mis on inspireeritud mõnest teisest Kirde-Šotimaa monumendist. Arvatakse, et altarikivi lisati umbes 2500 eKr, ajal, mil Suurbritannias toimusid kultuurilised muutused ja uued inimesed tulid Mandri-Euroopast.

«See võis olla katse kindlustada ühtsust, võib-olla integreerides saabujad,» leiab teadlane.

Stonehenge Foto: DYLAN MARTINEZ / REUTERS