JÕULUKIRJANDUS ⟩ Miks on luuseri, äpardi, Tom Gatesi ja Lottie Brooksi raamatud menukad?

Kirjanik Katie Kirby Foto: Erakogu

Lapsest lugeja kurtmist, et raamat on liiga õhuke, kuuleb raamatukogus kord veerandsajandi jooksul, kui sedagi. Katie Kirby kirjutatud Lottie Brooksi lugude austajate rõõmuks ilmus aasta lõpuks eesti keeles seni kuueosalise sarja viies raamat. Võrreldes varasemate neljasajaleheküljeliste «klotsidega» on see poole õhem, sest keskendub detsembrikuule, mille jooksul saavad Lottiele ja tema perele osaks taluvuspiire ületavad jõulupühad ja tüdrukule ekstra õnnelik aastavahetus.

Kirjastus Eesti Raamat ilmutas Lottie Brooksi esimese osa kohe, kui see Inglismaal ilmus – aastal 2021. Ka järjed on kiiduväärse operatiivsusega tõlgitud ja välja antud. Sarja edu on olnud kõrvulukustav. Kui järgmine osa polnud veel ilmunud, loeti varasemaid kaheksa ja kümme ja kesteabveelmitu korda üle ning käidi raamatukogust halastamatu regulaarsusega küsimas, millal ilmub uus.

Milles on sarja menu võti ja kas see peaks meid rõõmustama või kurvastama? Eesti lastekirjanduse keskuses toimunud seminaril «Laps kirjanduses» vaadeldi tänavu tõlkekirjanduse rolli. Mil määral see inspireerib meie autoreid ja kas täidab lünkasid temaatika osas. On üks lasteproosa alaliik, mida meil ei viljeleta. Need on humoorikad eelteismeliste elu peegeldavad ohtrate piltide, jutumullide, nimekirjade, lünktestide, vahelduva kirjatüübi, telefonisõnumite, skeemide ja muu säärasega varustatud lood, milles puuduvad sotsiaalsed pinged ja tõsiselt võetavad pereprobleemid. Fragmentaarsus sobib põlvkonnale, kes ei suutvat pikemasse teksti süveneda. Sestap ongi nii luuseri, äpardi, Tom Gatesi kui ka Lottie Brooksi päevikud ja teised samalaadsed raamatud nii menukad.