Saada vihje

Bob Dylan pole oma eluloofilmi siiani näinud ega kavatsegi vaadata. Miks?

Copy
Timotheé Chalamet kehastub Bob Dylaniks filmis «A Complete Unknown», mille tegevus toimub aastatel 1961-1965.
Timotheé Chalamet kehastub Bob Dylaniks filmis «A Complete Unknown», mille tegevus toimub aastatel 1961-1965. Foto: Filmikaader

Bob Dylanist kõneleva filmi «Täiesti tundmatu» režissöör James Mangold tunnistab väljaandele The Hollywood Reporter, et Bob Dylan ise ei ole temast kõnelevat filmi näinud. Samas nendib režissöör, et on ebatõenäoline, et muusik filmi ka kunagi vaataks. Miks?

Film «Täiesti tundmatu», mis jõuab Eesti kinodesse 2025. aasta veebruaris, räägib loo Bob Dylani varasematest aastatest enne tema šokeerivat üleminekut elektrikitarrile 1965. aasta Newporti folgifestivalil. Kuid muusik ise pole tahtnud filmiga minigusugustki tegemist teha, mis on režissöör James Mangoldi töö äärmiselt keeruliseks teinud.

Dylan ise on filmi kohta sõna võtnud X-is, kus ta säutsus: «Timmy on suurepärane näitleja, seega olen kindel, et ta on täiesti usutav minuna. Või noorema minana. Või mingisuguse teise minana.»

Säuts tuli režissööri enda jaoks täieliku üllatusena. «Keegi ei öelnud: «Dylani säuts on tulemas!» See oli põnev, naljakas, soe ja võluv – just selline, nagu Bob ongi. Isegi tema viis astuda esimesi samme säutsumaailmas on väga lõbus ja paneb muigama,» tunnistas Mangold väljaandele The Hollywood Reporter.

Kui Mangoldilt intervjuus küsiti, kuidas ta loob filmi kellestki, kes sel moel talle vastu töötab, püüdes täiesti tabamatuks jääda, tunnistas Mangold, et tegemist on huvitava probleemiga, mis laheneb kohe, kui Dylaniga kohtuda. «Ma ei tunne, et ta oleks läbipaistmatu. Ma tunnen lihtsalt, et me tahame rohkem, kui ta suudab pakkuda, ja nii oleme talle omistanud selle läbipaistmatu või mõistatusliku identiteedi. Tegelikkus on see, et ta on jaganud meiega tohutult palju. Kui mõelda nii lauludele kui ka filmi tekstile, siis on Bob justkui kolmas stsenarist –võib-olla isegi esimene stsenarist. Meil on temalt 26 monoloogi. Keegi ei eita, et laulud on isiklikud, ja ometi nimetame teda endiselt läbipaistmatuks,» kirjeldas režissöör. 

Filmist endast rääkides sõnas Mangold, et Bob Dylan mõtles sellele, et muudab maailma või kujundab ennast kuidagi ümber, kui oma mentorile Pete Segerile vastu astus ja elektrikitarri omaks võttis. 

«Ta tuli New Yorki, sest ta armastas Buddy Hollyt, Little Richardit ja Johnny Cashi – mitte keegi neist polnud üksik folkmuusik. Ma ei usu, et tema soov bändi järele oli seotud pärandi või ümberkujundamisega, vaid pigem sellega, mida ta mulle ütles: üksindusega,» kirjeldas Mangold

Ta lisas: «See on seotud sellega, kuivõrd üksildane on olla laval ainult kitarriga, nagu folkmuusikud sageli on. Nii et mida edukamaks ta sai, seda atraktiivsem tundus bänd. See tõi kaasa seltskonna.»

Samas nendib Mangold, et talle teadaolevalt pole Dylanil plaaniski filmi vaadata, millele viitab ka Dylani tehtud säuts. «Ta pole filmi näinud. Tal on vabadus seda vaadata – piisaks vaid ühest telefonikõnest. Kuid Dylani mänedžer Jeff Rosen ütleb, et tema teada pole Dylan kunagi vaadanud ka ühtegi tema kohta tehtud dokumentaalfilmi. Kas see pole ka omamoodi vihje? Enesekaitseviis, oma psüühika kaitsmine, mida ta on aastate jooksul väga hoolega praktiseerinud,» nentis Mangold.

Tagasi üles