Saada vihje

Suur päev Eesti kirjanduses: kirjanik August Gailiti säilmed jõuavad kodumulda

Copy
August Gailit 1917. aastal
August Gailit 1917. aastal Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Mitmekülgne ja armastatud eesti kirjanik August Gailit (1891–1960), üks Siuru rühmituse kuuest krüsanteemist, elas oma elu viimased 16 aastat maapaos Kesk-Rootsis Örebro linna lähedal Ormesta mõisas. 

August Gailiti ja tema abikaasa, Vanemuise teatri operetisolisti Elvy Gailiti (kunstnikunimi Elvy Nander, 1898–1981) tuhastatud põrmud olid maetud Örebro Põhjakalmistul. Gailiti Rootsis elavate lastelaste soovil ja korraldamisel leiavad August ja Elvy Gailiti urnid nüüd viimse puhkepaiga Tallinna Metsakalmistul eesti kirjanike uuel kalmualal.

Selle sündmuse tähistamiseks toimub Eesti Kirjanike Liidu Musta laega saalis neljapäeval, 9. jaanuaril kl 3 pealelõunal mälestusüritus «Mr. Ge kojujõudmine». Sõnavõttudega astuvad üles Janika Kronberg, Margus Kasterpalu, Toomas Kiho, Jaanus Vaiksoo jt. Musitseerivad Karmen Puis ja Piia Paemurru, katkendi August Gailiti loomingust loeb Pääru Oja. Üritusel osalevad ka August Gailiti Eestis ja Rootsis elavad sugulased.

Koos tuhaurnidega jõuab Metsakalmistule ka August Gailiti ajalooline mälestuskivi, mille omal ajal valmistas kujur Heino Raudsepp. Kivi kaasautor on kunstnik Eduard Ole.

Mälestusürituse korraldajad on Eesti Kirjanike Liit ja August Gailiti sünnikodu selts koos August Gailiti tütre perekonnaga, nõu ja jõuga toetavad Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital, Tallinna kultuuri- ja spordiamet, EV Kultuuriministeerium, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Krista Aru ja Jüri Männik.

Sarjas «Eesti mõttelugu» ilmunud August Gailiti kirjutiste kogumik «Siis tuli sõda».
Sarjas «Eesti mõttelugu» ilmunud August Gailiti kirjutiste kogumik «Siis tuli sõda». Foto: Margus Ansu
Tagasi üles