VIDEO ⟩ Postimehe kultuuriveduri laureaat on Anne Erm ja Jazzkaar

Postimehe kultuuritoimetus andis oma iga-aastase kultuuriauhinna tänavu Jazzkaarele ja selle peakorraldajale Anne Ermile panuse eest eesti muusikasse. Lühike ja pidulik tseremoonia toimus kolmapäeval, 8. jaanuaril Postimehe meediamaja galeriis.

Eestlased on iidsetest aegadest olnud džässirahvas. Regilaul on muide oma olemuselt puhas džäss. Džässifestivale on selle paesel kaldal tehtud varemgi, aga viimased 35 aastat on meile rahvuslikult nii omast džässileeki loitmas hoidnud festival Jazzkaar. Ja kui ütled Jazzkaar, siis mõtled kohe Anne Erm!

Jazzkaare direktor ja kunstiline juht on Anne Erm ning seda korraldab MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing. «Meil on õnneks väga tugev naiskond,» ütleb Erm oma kaasvõitlejate kohta. «Puhas õnn, et pikka aega on Jazzkaare selgrooks olnud produtsent ja vabatahtlike koordinaator Anu Luik, kes tegeleb kogu korralduspoolega. 2012. aastast on meiega olnud Eeva Saar, kellel on visioon ja kogemused Tallinn 2011 organiseerimisest.»

Kui Postimees palus Anne Ermil defineerida, mis on džäss, siis Anne loomulikult keeldus! Aga ütles siiski: «Džäss on kulgemine, loominguline vabadus, head emotsioonid ja koostöö teiste muusikutega. Just nagu regilaul!»

Anne Erm on õpetaja ja teejuht, aga ka muusik. Ta laulis aastatel 1966–1972 ansamblis Collage, mille muusikalise pärandi kõige huvitavam osa on just vokaalseades rahvalaulud (eestlased, vana džässirahvas, eks ole!). Ansamblile pani ta nimeks ka Erm.

Festivalile on ta toonud kõige ägedamaid ja eriilmelisemaid muusikuid ja seeläbi laiendanud meie tajutava džässi piirid globaalsete mõõtmeteni. Lisaks on ta aastaid tutvustanud džässi raadiosaadetes.

Ja Erm on ka kirjutanud. Ta lõpetas 1970. aastal Tallinna Konservatooriumi, kus õppis kompositsiooni Villem ja Eugen Kapi juhatusel. Tema enda sõnul koosnevat ta muusikaline looming vaid paarist teatrimuusikast ja paarist naljaviluks kirjutatud estraadilaulust. Aga palju rohkem on ta korda saatnud ajakirjanikusulega: kirjutanud džässi ja levimuusika teemadel, samuti kahes trükis ja neljas keeles ilmunud raamatu «Polkast rokini: tänapäeva eesti levimuusika panoraam» (1984), mis räägib eesti levimuusikast ja -muusikutest.

Postimehe kultuurivedur

Tänavu anti kultuurivedur välja 20. korda. Kultuurivedur on ajalehe Postimees iga-aastane auhind ja aunimetus, mida antakse välja alates 2005. aastast. Tiitliga kaasneb käsitööna valminud puust vedur, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp.

Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab olema langetatud ühel häälel. Postimehe kultuuritoimetuse jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda.

Senised Postimehe kultuuriveduri laureaadid:

2005 – Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest

2006 – Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest

2007 – Mart Taniel kaameratöö eest filmides «Sügisball», «Nuga» ja «Jan Uuspõld läheb Tartusse»

2008 – Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde

2009 – Märt Väljataga ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja «Avatud Eesti Raamat» kureerimise eest; just tänu sellele sarjale on eesti keeles kättesaadav suur osa filosoofia klassikat, aga ka tänapäeva esindavaid tekste

2010 – Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest

2011 – Juhan Ulfsak panuse eest eesti teatrisse

2012 – saate «Tujurikkuja» meeskonnale kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt

2013 – Hooandja meeskond ühisrahastusplatvorm idee algatamise ja elluviimise eest

2014 – Muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, keda võib nimetada ka õpetajaks, sest oma tegevusega on ta voolinud eestlaste muusikalist maitset mitu aastakümmet

2015 – Olga Temnikova, galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik

2016 – Loomingu Raamatukogu, mis pakub lugejatele järjekindlalt üllatusi ning nõtkeid ja elegantseid lugemishetki

2017 – Enn Kunila Eesti kunsti tutvustamise eest

2018 – festival Augustibluus. Väärikate traditsioonidega ning õhtumaade pop- ja rock-kultuuri arengus võtmetähtsusega bluusižanri populariseerimise ja pildis hoidmise eest eesti kultuuris

2019 – kirjastus Ilmamaa pikaaegse tegevuse eest kirjanduse, memuaristika ja mõttevara vahendamisel, iseäranis töö eest raamatusarjadega «Eesti mõttelugu» ja «Avatud Eesti raamat»

2020 – Tiina Lokk ja PÖFF, filmikultuuri edendamise eest Eestis

2021 – Hendrik Lindepuu, poola kirjanduse pikaaegse, sihiteadliku, viljaka ning nõtke vahendamise eest eesti keelde.

2022 – Peeter Jalakas, Von Krahli teatri eestvedamise eest

2023 – Paavo Järvi, Eesti muusika maailma viimise, Eesti Festivaliorkestri käivitamise ja mõjukaks muutmise eest.