Saada vihje

Suri folkmuusika suurkuju ansamblist Peter, Paul and Mary

Copy
Vasakult Mary Travers, Paul Stookey ja Peter Yarrow ehk ansambel Peter, Paul and Mary.
Vasakult Mary Travers, Paul Stookey ja Peter Yarrow ehk ansambel Peter, Paul and Mary. Foto: AP Photo/George Brich/Scanpix
  • Peter, Paul and Mary vallutas 1960. aastatel folgimaastiku.
  • Folgilegend suri pärast pikka võitlust vähiga.
  • Peter, Paul and Mary esinesid ka Dr. Martin Luther Kingi Washingtoni marsil.

Peter Yarrow, folgimuusika suurkuju ansamblist Peter, Paul and Mary, suri 86-aastaselt, vahendab Rolling Stone.

Peter Yarrow, kes mõisteti 1969. aastal süüdi lapse seksuaalses kuritarvitamises, kuid kes sai hiljem presidendilt armu, suri põievähkil, teatas The New York Times. Tema surma kinnitas tema esindaja Ken Sunshine. Yarrow oli vähi vastu võidelnud juba mitu aastat.

Oma eristuva kolmhäälsusega sai ansambel Peter, Paul and Mary, koosseisus Peter Yarrow, Noel Paul Stookey ja Mary Travers, üheks suurimaks ja edukaimaks ansambliks, mis tõusis esile Greenwich Village’i folgiskeenel. Ansambel võitis viis Grammy-auhinda, andis välja kaks esikoha albumit ja saavutas kuus Top 10 hitti, sealhulgas Pete Seegeri ja Lee Haysi loo «If I Had a Hammer» 1962. aastal, Bob Dylani «Blowin’ in the Wind» 1963. aastal ning John Denveri «​Leaving on a Jet Plane» 1969. aastal.

Peter, Paul & Mary
Peter, Paul & Mary Foto: IMAGO/Ron Wolfson/MediaPunch/Scanpix

Peter Yarrow sündis 31. mail 1938 Manhattanil. Ta õppis Cornelli ülikoolis, kus alustas folklaulude laulmisega. Yarrow, kes alustas küll viiulimängijana, kuid hiljem siirdus kitarri juurde, õpetas Cornellis ka folgimuusika kursust.

«See kursus on tegelik põhjus, miks ma folgimuusikasse sisenesin, sest selles tunnis nägin ma folgimuusika muutvat jõudu,» ütles ta 2015. aastal väljaandele Westword. «See oli meie riigi jaoks väga-väga tagurlik aeg, eriti Ivy League’i ülikoolides. Kui tudengid seda kursust võtsid, tuli nende inimlikkus esile, see oli ilmne. Ma olin häälestatud sellele, et maailm läbib suuri muutusi ja folgimuusikast saab selle lahutamatu osa. See sai nende muutuste heliribaks.»

Newporti folgifestivalil Rhode Islandis kohtus Peter Yarrow salapärase mänedžeri ja festivali kaaskorraldaja Albert Grossmaniga. Grossman hakkas Yarrow’ga koostööd tegema, kui viimane esines Greenwich Village’i klubides. 1961. aastal tegi Grossman Yarrow’le ettepaneku luua Weaversist inspireeritud folgitrio, mis sobiks kuuekümnendate põlvkonnale.

Grossman värbas peagi Mary Traversi ja Noel Paul Stookey ning nii sündis ansambel Peter, Paul and Mary. «Sel ajal oli mul väga tugev missioonitunne, aga Noelil ja Maryl seda ei olnud,» rääkis Yarrow 2009. aastal ajakirjale Rolling Stone.

«Mary ei uskunud, et see kestab rohkem kui aasta. Noel tegi seda samuti ajutise projektina. Aga mina nägin seda teisiti. Meie häältes ja laulmises oli midagi, mille kaudu me jätkasime traditsiooni, mis oli minu arvates oluline maailmas toimuva seisukohalt. Tundsin, et meil on midagi tähtsat jagada. See oli nagu armumine esimesest silmapilgust.»

Kuigi Peter, Paul and Mary repertuaari põhiosa moodustasid traditsioonilised lood ja nende töötlused, kirjutasid nad vahel ka omaloomingut. Yarrow’ sulest pärinevad nende suurimad hitid, nagu 1969. aasta sõjavastane laul «​Day Is Done» ja tema kõige tuntum teos «​Puff, the Magic Dragon» (1963). Leonard Liptoni luuletusest inspireeritud lugu lapse ja tema kujuteldava draakonisõbra kaotusvalust jõudis Billboardi edetabelis teisele kohale.

Peter, Paul and Mary olid 1960. aastatel aktiivselt seotud suurte sotsiaalsete ja poliitiliste liikumistega. Nad esinesid Dr. Martin Luther Kingi 1963. aasta Washingtoni marsil ja 1965. aasta Selmast Montgomerysse suundunud marsi ajal. «See oli nii uskumatult võimas hetk,” meenutas Yarrow. «Washington oli sel ajal segregatsioonist haaratud linn, kus mustadele ja valgetele olid eraldi veekraanid. Kuid seal, meie pealinnas, kuulutasime koos teistega vabadust ja õiglust kõigile.»

1969. aastal mõisteti Yarrow süüdi 14-aastase tüdruku seksuaalses kuritarvitamises. Tüdruk, Barbara Winter, väitis, et Yarrow kutsus ta koos 17-aastase õega hotellituppa, kus ta avas ukse alasti ja sundis Winterit ennast rahuldama. Yarrow tunnistas end süüdi ning talle mõisteti üks kuni kolm aastat vangistust, kuid ta vabastati pärast vähem kui kolme kuu möödumist.

1970. aastal andis president Jimmy Carter Yarrow’le armu oma ametiaja viimasel päeval. Yarrow ütles, et lootis armuandmise kaudu lastele oma minevikku paremini selgitada. Aastakümneid hiljem ilmusid Yarrow’ vastu esitatud uued süüdistused, sealhulgas 2021. aastal esitatud hagi seoses väidetava vägistamisega 1969. aastal.

Peter, Paul and Mary jätkasid pärast ajutisi lahkuminekuid koos esinemist ja salvestamist kuni Mary Traversi surmani 2009. aastal.

Tagasi üles