:format(webp)/nginx/o/2024/12/26/16564410t1heb48.jpg)
19. jaanuaril algaval järjekordsel MustonenFestil saab 21. jaanuaril Tallinna raekojas kuulata surematuid Bachi Goldbergi variatsioone, mille tekkelugu on üks huvitavamaid barokiajastu muusikas. Nimelt pidid tujutõstvad klaveripalad ravima krahv Kaiserlingi unetust.
Aastal 1741 trükis ilmunud Bachi «Goldbergi variatsioonid klavessiinile» on viimane, IV osa seerias, mida helilooja ise nimetas «Clavierübung'iks» («Klahvpilliharjutused»). Aariast ja 30 erinevast variatsioonist koosnev teos on barokiajastu suurim klahvpilliteos. Seda peetakse variatsioonivormi üheks silmapaistvaimaks näiteks muusika ajaloos. Oma nime on variatsioonid saanud hiljem nende oletatava esmaesitaja Johann Gottlieb Goldbergi järgi, millega kaasneb Bachi esimese biograafi Johann Nikolaus Forkeli 19. sajandi alguses kirja pandud legend.
/nginx/o/2025/01/15/16596299t1h0533.jpg)
Selle järgi olevat teose Bachilt tellinud baltisaksa aadlik krahv Herman Karl von Keyserling, Vene suursaadik Saksimaa kuurvürsti õukonnas, kes sageli peatus Leipzigis. Põdura tervisega Keyserling vaevles öösiti tihti unepuuduse käes. Unetutel öödel pidi noor Goldberg, keda Bach muusikaliselt juhendas, talle klaverit mängima. Nii palunudki Keyserling kord Bachi, et too kirjutaks Goldbergile mõned rõõmsad ja tujutõstvad klaveripalad, mis aitaksid tal mööda saata unetuid öötunde. Seepeale valminudki Bachil ulatuslik meistritöö, mis hiljem Goldbergi variatsioonide nime all tuntuks sai.
Tegemist on siiski vaid pärimusega, mille nii mõnedki muusikaajaloolased on kahtluse alla seadnud. Üheks põhjenduseks on see, et Goldberg (1727–1756) oli tol ajal vaid 14-aastane.
Tallinna raekojas saab keelpillitrio seades teost kuulata 21. jaanuaril trio Andres Mustoneni (viiul), Yoram Youngermani (vioola, Iisrael) ja Andreas Lendi (tšello) esituses.
MustonenFest jõuab rahva ette kaheksa kontserdiga 19.–26. jaanuarini Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Narvas. Vaata ka mustoenfest.com