78-aastaselt suri kultusrežissöör David Lynch. Uudisest teatati filmitegija ja muusiku ametlikul Facebooki lehel.
Suri kultusrežissöör David Lynch
«Meie, tema perekond, teatame sügava kahetsusega David Lynchi lahkumisest. Hindaksime praegu mõningast privaatsust. Maailmas on nüüd suur auk, kuna teda pole enam meiega. Kuid nagu ta ütleks: «Hoidke silm sõõrikul, mitte augul»,» kirjutab Lynchi perekond Facebookis.
1946. aastal Montanas Missoulas põllumajandusteadlase ja inglise keele õpetaja peres sündinud noor David Lynch soovis saada maalikunstnikuks. Ta õppis Bostoni Kaunite Kunstide Koolis, kuid lahkus pärast ainult üheaastast õpingut, öeldes, et kogemus ei pakkunud talle inspiratsiooni. Selle asemel reisis ta Euroopas, lootes õppida Austria ekspressionistliku maalikunstniku Oskar Kokoschka käe all, kuid naasis Ameerikasse juba kahe nädala pärast, kuna sai teada, et kunstnik ei ole saadaval.
Lynch valmistas oma esimese filmi «Six Men Getting Sick (Six Times)» 1967. aastal, olles Pennsylvania Kunstiakadeemia üliõpilane. Projekt oli eksperimentaalne animatsioon, kus kuus figuuri oksendavad järjestikku, samal ajal kui sireen mängib lõpmatuseni, ja sisaldas paljusid elemente, mis hiljem kujunesid Lynch'i lavastamisstiili iseloomulikeks joonteks: absurdsus, sürrealism, raputavad ja rahustavad pildid ning eelkõige terav mängulisuse ja huumori võimendamine.
Sellele järgnesid lühifilmid «The Alphabet» (1968), «The Grandmother» (1970) ja «The Amputee» (1974), millest viimane tähistas Lynch'i esimest tööd näitlejana. Lynch astus kaamera ette korduvalt kogu oma karjääri jooksul, kõige silmapaistvamalt FBI agendi Gordon Cole'i rollis «Twin Peaksis» ja John Fordi rollis Steven Spielbergi filmi «Fabelmanid» lõppvaatuses.
Režissööri suur läbimurre tuli 1977. aastal, kui esilinastus tema žanrit ületav eksperimentaalfilm «Eraserhead». Filmi lugu räägib Henry Spencerist (Jack Nance), kes leiab end hooldamas monstrumlast unenäolises, mustvalges moodsa Ameerika paroodias.
Hoolimata oma kummalisest sisust teenis film 100 000 naelase eelarvega 7 miljonit dollarit, kinnistades Lynchi mitte ainult üheks oma aja kõige säravamaks ja julgemaks filmitegijaks, vaid ka, vastupidiselt kõigile ootustele, filmitegijaks, kes suutis toota kasumit.
Lynch sai esimese maitse peavoolu tunnustusest 1980. aastal, kui ta lavastas Joseph Merricki eluloo «The Elephant Man». Film, mille peaosades olid John Hurt ja Anthony Hopkins, oli nomineeritud kaheksale Oscarile, sealhulgas parima filmi ja parima lavastaja kategoorias, ja tõi Lynchile esmakordselt parima lavastaja nominatsiooni. Hurt, kes kehastas Merrickit filmis, nimetas seda filmi tõenäoliselt üheks 20. sajandi suurimaks filmiks, öeldes Lynchi kohta: «Noh, see on mees, kes räägib kino keelt.»
Lynch arendas seda keelt järgnevatel kümnenditel, lavastades mitmeid murrangulisi teoseid, nagu «Blue Velvet», «Wild at Heart», «Lost Highway» ja «Mulholland Drive», millest igaüks käsitles sama kombinatsiooni segadusest, ihalusest, raevust. Tema viimane täispikk film, «Inland Empire», ilmus 2006. aastal, pärast mida veetis Lynch suure osa oma ülejäänud elust arendades projekte televisiooniks, kirjutades ja maalides.
Kuigi Lynch on peamiselt tuntud filmirežissöörina, on ehk tema kõige tuntum teos tema telesari «Twin Peaks». 1990. aastate alguses esilinastunud sari sai kiiresti üheks intensiivsemalt analüüsitud ja arutatud telesarjaks, mille keskne mõistatus, kes tappis Laura Palmeri, pälvis publiku tähelepanu üle kogu maailma. Hoolimata sellest, et sari oli küllastunud Lynchi iseloomulikust sürrealismist ja mittelineaarsest jutustamisest, olid vaatajad vaimustunud alates esimesest episoodist. Sarja on nimetatud suurteks mõjuks sarnastele hinnatud seriaalidele nagu «Lost», «The X-Files» ja «True Detective».
Pärast «Twin Peaksi» kolmandat hooaega keskendus Lynch põhiliselt muusikavideote lavastamisele ning andis välja ka soolomuusikat. Kokku on Lynch avaldanud kolm sooloalbumit ning lisaks hulga koostööplaate.
Alles hiljaaegu avaldas 78-aastane režissöör, et ohter ja pikka aega kestnud suitsetamine on talle tekitanud kopsuemfüseemi, mille tagajärjel ei ole tal võimalik kodust õieti väljaski käia. «Ma saan ainult lühikese maa kõndida, enne kui mul hapnik lihtsalt otsa lõpeb,» ütles Lynch väljaandele Sight & Sound.