KOMMENTAAR ⟩ Eestlastel on Klaus Härö filmis oluline roll

«Sa pole üksi» võtted. Foto: Andres Teiss

Kes mõnda Klaus Härö filmi näinud, teab, mida lavastajalt oodata: esmaklassilist tähelepanu ajastudetailidele ja rohkelt suuri emotsioone. Psühholoogilised detailid võivad jääda mõnikord ka viimase varju, mistõttu on Häröle nii mõnigi kord ette heidetud liigset sentimentaalsust.

See kehtib ka «Sa pole üksi» puhul, mis räägib loo ärimees Abraham Stillerist ja Teise maailmasõja päevil Soome kallastelt pelgupaika otsinud juudi põgenikest. Vähem kui pooleteise tunni sisse on mahutatud veel aastakümneid hiljem oma otsuseid vaagiva Stilleri elulugu, temalt abi otsivate põgenike teekond, kõhe peatükk holokaustist ning Soome võimukoridores kihanud intriigid natsidega koostöö tegemise või sellest keeldumise ümber.