Juurikas. Damaskus – Moskva

Bashar ja prouad. Foto: Postimees.ee

Hallist taevast langeb lörtsi. Hallid majad lõputus reas, nii kaugele kui silm ulatub. Pruuni lögaga kaetud uulitsad, kõnniteedel ukerdavad pulstunud kasukates ja karvamütsides jalakäijad, neid tabab autorataste alt lendav pori. Ei, see pole London. Ega ka mitte Pariis või New York. Isegi mitte Genf, Zürich või Basel. See, seltsimehed, on Moskva.

​Bashar ohkab ja nuuskab nina. Ninas pesitseb krooniline nohu, mis tabas Süüria presidenti momendil, kui lennuk Venemaa õhuruumi sisenes. Kiidetud olgu kallis seltsimees Putin, kes viimasel hetkel abikäe ulatas ja mässajate küüsist ära päästis.

Põgenemine Damaskusest käis ülepeakaela, maha jäi armas foto, mis kujutas Bashari koos sõpradega ujumispükste väel basseini ääres istumas. Maha jäid ujumispüksid, maha jäi bassein, maha jäid paleed ja varandus, millele kadunud papa aluse pani ja mida tubli Bashar hoole ja armastusega kasvatas.