Jõudsin juba Postimehes kurta, et aastavahetusel oli nalja vähe... Ma ei tea, kuidas teil, aga tundub mul, et huumor on üldse kuidagi kaduv nähe. Eriti selline pisut nagu peenem, et ei ole puhas lahmimine, et õkva ihhahhaa ja ahhahhaa. Noh, nagu paljud püstkomödiandid oma tooteid pakuvad.
Tellijale
MERCA KIRJUTAB ⟩ Kus olete, naljad? Uu, uu?
Elas-oli kord ajakiri Pikker, kus sai mõnusalt läbi lillede ka muudest asjadest kõnelda kui vaid pidevatest puudujääkest, mis ei lase meid toimetuda helgesse kommunismi. Mulle kunagi kingiti punt omaaegseid Pikreid. Naudin, naudin... Eriti kõledatel talvetundidel. Eks ta on kui ajalugu, võtab mugistama, aga teisalt avastad, et – sittagi pole muutund.
Kõikide nõukaaegsete lehtede sabas oli ikka mingi huumori-satiirirubriik, Herilased, Mesilased jne. On ju nüüd ka, ja üldse mitte kehvad need Karnaadid ja Juurikad ning Kivirähk ikka ärritab turakaid, aga... Pikris oli alati ka toredat luulet!