Salapärane postkaart sundis kirjanikku välja selgitama holokaustis surnud vanavanemate saatuse

Anne Berest ise ütleb «Postkaardi» kohta, et see on ühtaegu uurimus, tema perekonna saaga ja mõtiskelu selle üle, mida tähendab ilmalikus elus sõna «juut»​.​ Foto: Raamatukaas

27. jaanuaril, holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäeval, meenutatakse 80 aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest. Veebruari algul ilmuvas autobiograafilises romaanis «Postkaart» jutustab prantsuse kirjanik Anne Berest oma emapoolse suguvõsa holokausti ohvrite loo.

2003. aasta jaanuaris saabub kirjanik Anne Beresti vanemate postkasti anonüümne kaart, millel on kirjas vaid neli nime. Need kuulusid tema ema Lélia juutidest vanavanematele, tädile ja onule, holokausti ohvritele, kes kõik hukati 1942. aastal Auschwitzis.

Kuusteist aastat hiljem otsustab Anne välja selgitada, kes selle kaardi saatis ja miks. Mis paneb teda tegutsema? Ta ise ütleb selle kohta nii: «Ma olin jõudnud sellisesse ikka, kus mingi jõud sunnib inimest tagasi vaatama, sest mineviku silmapiir on nüüd avaram ja salapärasem kui see, mis ootab ees.»