/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2025/01/16/16599736t1h47b6.jpg)
Väljaandele Sirp antud intervjuus nentis Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa, et Tallinna filmilinnaku ehitamine sõltub sellest, kas hulk väikeseid probleeme saab kõrvaldatud või mitte.
Kultuurkapitali juht: filmilinnak tuleb siis, kui kõik probleemid seljatatud on
Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa nentis kultuurilehele Sirp antud intervjuus, et kui Kultuurkapitali seadust ei oleks muudetud, ei räägiks me praegu enamikust riikliku tähtsusega kultuuriobjektidest üldse. «Filmilinnak oli nimekirjas viies ja kui seadust ei oleks muudetud, siis me veel kümme aastat filmilinnakust üldse ei räägiks, sest ettekirjutus oli objekte finantseerida kahekaupa ja kindlas järjekorras,» sõnas Allikmaa ajakirjanikule.
Alles paar nädalat tagasi tuli uudis, et kultuuriminister Heidy Purga (RE) tuli riigikogu kultuurikomisjonis välja teatega, et Tallinna filmilinnaku arendamise protsessi võtab Tallinn Film Wonderlandilt (TFW) üle Eesti Filmi Instituut ning projektiga jätkab selle allasutus Tallinnfilm. Seda selleks, et Kultuurkapitalilt saadud 22 miljoni euro kasutamine oleks võimalikult tõhus, läbipaistev, kontrollitav ja kõigile arusaadav ning et filmivaldkond saaks paviljoni käitamisest kasu võrdsetel tingimustel.
/nginx/o/2025/01/30/16623369t1he527.jpg)
«Lepingu ettevalmistamine jäi toppama ja mitte ühe suure takistuse taha,» kommenteeris Sirbis olukorda Allikmaa. «Nagu elus ikka, koguneb suurem arv pisemaid probleeme, mida ei saa mõistlikult lahendada. Tallinn Film Wonderlandiga täpselt see juhtuski ja pakutud tingimustel lepingut avaliku raha kulutamiseks allkirjastada ei saanud. Nii on valitud teine kurss.»
Allikmaa jätkas: «Kultuuriminister on suunanud teema kogu filmivaldkonna eest vastutava Eesti Filmi Instituudi töölauale, sealt peab nüüd tulema initsiatiiv. Kui nüüd instituut ja tema tütarettevõte Tallinnfilm asja käsile võtavad, siis samu probleeme neile ei ennusta. Nagu aru saan, ei näe ka Tallinna linnavõim takistusi, ja arvan, et projekt läheb edasi.»
Sama optimistlikuks ei pea Allikmaa aga Narva Kreenholmi ja Estonia teatri juurdeehituse olukorda. Kui Kreenholmi juures seisab kogu projekt selle taga, et puudub äriplaan ja kindlus, et sinna midagi tehes see pärast ka kasutust leiab, siis Estonia teatri juurdeehituse juures toob Allikmaa välja, et selle ehitamiseks peaks täielikult ignoreerima loodus- või muinsuskaitselisi väärtusi.